strateegilised ehk pikaajalised eesmärgid, taktikalised ehk keskmise pikkusega, operatiivsed ehk lühiajalised eesmärgid. Pikaajalised eesmärgid püstitatakse pikemaks perioodiks kui viis aastat. Taktikalisi eesmärke seostatakse eeskätt sellega, millised on eesmärgid ühes või teises äritegevuse valdkonnas. Lühiajalised eesmärgid, mis tulenevad strateegilistest ja taktikalistest eesmärkidest, püstitatakse kuni üheks aastaks ja need täpsustavad ja detailiseerivad erinevaid strateegilisi ja taktikalisi eesmärke (Haldma, Karu, 1999, lk 14-15). 1.2 Peamised huvigrupid ja peamised tegurid kuluarvestuseks Põhilised huvigrupid, kes saavad kuluarvestuse süsteemist kasu on: omanikud, juhid, töötajad, 4 kliendid ja avalikkus, hankijad, riigiasutused, investorid, audiitorid, finantsinstitutsioonid ja kreeditorid, konkurendid, analüütikud.
kontol on kaks poolt DEEBET ja KREEDIT. Bilansi järgi eristatakse aktiva- ja passivakontosid. Kontod, kus registreeritakse varas toimuvaid muudatusi, on aktivakontod. Ettevõtte kohustuste ja omakapitali muutumist kajastatakse passivakontodel 15. Sünteetilised ja analüütilised kontod. Sõltuvalt info detailiseerituse astmest jaotatakse kontod sünteetilisteks(sünteesivateks) kontodeks (control accounts) ja analüütilisteks kontodeks (subsidiary accounts). Analüütilised kontod detailiseerivad konkreetset sünteetilist kontot. Sünteetilistele kontodele on enamasti võimalik avada mitut analüütilist kontot. Näiteks sünteetilise konto "Nõuded ostjate vastu" analüütilistel kontodel peetakse arvestust konkreetsete ostjate (klientide) kohta. Sünteetiliste ja anlüütiliste kontode vahel on tihe seos, mis väljendub selles, et analüütiliste kontode algsaldode, deebet-ja kreeditkäivete ning lõppsaldode summad võrduvad vastavalt sünteetilise konto algsaldo,
Tavaliselt on sisu- ja vormilõik kattuvad mõisted, kuid tekst võib olla lõikudeks jagatud ka mingil muul põhimõttel: vormist, tahtest, ilust, suvast lähtudes. (Fr. Tuglas on näiteks novelli ,,Vabadus ja surm" jaganud täpselt ühepikkusteks lõikudeks, nii on iga lõik otsekui ehituskivi vanglamüüris.) Sisulõigul on kaks osa: tuummõte (tuumlause) ja seda arendavad tugimõtted (tugilaused). Tuummõte annab edasi lõigu teema ja idee. Tugimõtted avavad, detailiseerivad, arendavad ja konkretiseerivad seda. Tuum- ja tugimõtted võivad lõigus paikneda mitmeti. Kui lõik algab tuummõttega (väitega, probleemiga, lähteolukorraga vms), siis tugimõtted (arutlused, põhjendused, näited, tsitaadid vms) arendavad seda. Kirjutaja võib alustada ka tugimõtetest ja lõpetada lõigu kokkuvõtva tuummõttega (üldistusega, kokkuvõttega, süvendava mõttega, hinnanguga vms). Keerulisema ülesehitusega lõikudes võivad eritasandilised tuum- ja
esitada nõudeid avaliku võimu vastu. PÕ-ste otsekohaldatavus tähendab, et isik saab esitada enda nõuded avaliku võimu vastu tuginedes vahetult PS-le. Ta saab enda õigusi kasutada ka siis, kui PS-st allpool seisvat seadust üldse ei olegi. nt. saaks ta ettevõtlusvabadust teostada vahetult PS-le tuginedes ka siis, kui puuduksid vastavat valdkonda reguleerivad eriseadused. Tänapäeva õiguslikult reguleeritud ühiskonnas on vähemalt üldjuhul PS-st detailiseerivad seadused olemas ja vahetu tuginemine PS-le saab kõne alla tulla eeskätt siis, kui väidetakse seda, et PS-st allpool seisev seadus kitsendab PS-ga garanteeritud vabadusi rohkem kui see on PS-ga võimalik.(ettevõtlusvabadusest parem näide koosolekuvabadus või ühinemisvabadus). Üldiselt kehtib põhimõte, et PÕ-s on realiseeritav ka ilma eriseaduseta, kuid on olemas selliseid PÕ-si, mida on põhimõtteliselt võimatu teostada, kui vastav eriseadus puudub
§ 3. Riigiõiguse normid Riigiõiguse normidele on omane, et paljud neist on sõnastatud küllalt üldiselt ja vajavad realiseerimiseks detailiseerimist madalamal seisvate normide abil. Näiteks Riigikogu valimisi käsitlevad normid põhiseaduses on rakendatavad ainult neid detailiseeriva valimisseaduse olemasolul. Küllalt abstraktselt on fikseeritud ka põhiõigusi ja vabadusi käsitlevad normid. Neidki norme detailiseerivad mitmed teised normid, kuid detailiseerivate normide puudumisel peab demokraatlikus ühiskonnas olema võimalik ikkagi otse kasutada konstitutsiooniga antud õigusi. Samas kehtestavad õigusi fikseerivad konstitutsioonilised normid võimaluse neid õigusi seaduse alusel piirata. Kuni ei ole piirangut kehtestavat seadust, seni ei saa riigivõim piiranguid rakendada. Riigiõiguse teine omapära on, et nad määravad kindlaks riigi põhikorra alused. Norme saab liigitada mitmel erineval alusel
annaabi.ee 
