linnakultuuri ja poliitika elemendid. Hip-hopi kui muusikastiili alusepanijad olid enamuses afroameeriklastest või Puerto Rico juurtega latinodest DJ-d. Iseloomuliku intensiivse sünkopeeritud trummirütmiga tantsumuusikale lisati räppimine - keerukaid rütme ja erinevaid riimivorme kasutav laulev rääkimine. (Vikipeedia, 2008c) Hip-hop pärineb tänavalt ja selle algusaastatel olid riimid ja muusika mustanahalistele noortele ainus võimalus, kuidas eemalduda Bronxi destruktiivsest tänavavägivallast. Hip-hop on samas alati tähendanud ka võitlust rikkuse, prestiizhi ja grupisisese positsiooni pärast. Kahtlemata on see aga mustanahalise töölisklassi kuuluva noore jaoks parim eneseidentifitseerimisvõimalus. (Cafe TEA 2008) Hip-hop-kultuur koosnes algselt graffitist, break-tantsust ning räpmuusikast, mis kõik üksteist täiendasid DJ'd näiteks kandsid graffiti-stiilis T-särke ja graffiti- kunstnikud maalisid seintele
täiendasid DJ'd näiteks kandsid graffiti-stiilis T-särke ja graffiti- kunstnikud maalisid seintele pilte teemadel, mida käsitlesid parajasti populaarsed laulud. Selline kooseksisteerimine ei olnud mõistagi rahulik protsess ja hip-hop tänavakultuurina oli juba algselt väga konfrontatsiooni- ja võitlushimuline kultuur. Nagu ma juba mainisin, pärineb hip-hop tänavalt ja selle algusaastatel olid riimid ja muusika mustanahalistele noortele ainus võimalus, kuidas eemalduda Bronxi destruktiivsest tänavavägivallast. Hip-hop on samas alati tähendanud ka võitlust rikkuse, prestiizhi ja grupisisese positsiooni pärast. Kahtlemata on see aga mustanahalise töölisklassi kuuluva noore jaoks parim eneseidentifitseerimisvõimalus. Räp-kultuur oli algselt suletud ja kergelt folkloorne. Kontrakultuuri ideoloogia oli selles osalevatele väga oluline. Hiljem kandus räpi ideoloogia üle noortekultuuri, mis tähendab seda,
● Taju vigadele tähelepanu pööramata jätmine (moonutatud sotsiaalne taju – stereotüüp, haloefekt, selektiivsus jne). ● Rusikareeglite kasutamine (toetatakse enda kogemustele) ● Mäluvead ● Tagasisidega arvestamata jätmine Tendents reageerida positiivselt negatiivsele käitumisele juhul kui (lähedussuhete näitel): suhtele pühendutakse, alternatiiv puudub, investeeringud suhetesse, sotsiaalse toetuse tajumine, suhe elus oluline. Nt destruktiivsest suhtest ei loobuta, sest on juba nii palju aega teisesse investeeritud. Selle asemel üritatakse vb teist muuta, suruda peale oma arvamusi, ignoreeritakse probleeme või hoopis välditakse konflikti (seda ka juhul kui suhe on oluline ühe inimese jaoks). Võit vs kaotus – kui üks klammerdub ainult oma arvamuse külge, peaasi et tal õigus oleks, ei hooli nii väga isegi sellest kui sellepärast suhe puruneb.
Näib, et lihtne dilemma on sisu poolest keerukam kui liitne dilemma. Kui alternatiivi rõhutamine pole omaette eesmärk, on kõige lihtsam kasutada mittevälistavat disjunktsiooni, st harilikku destruktiivset dilemmat. Siingi kehtib märkus, et traditsioonilises loogikas ei kasutatud mittevälistavat disjunktsiooni ja vanade dilemmasid sisaldavate ülesannetega tuleb olla väga ettevaatlik. Küsimus sellest, kuidas traditsioonilises loogikas saab rääkida välistavast destruktiivsest dilemmast sellisena, et selle lõppjäreldus on aluste eituste vaheline välistav disjunktsioon, on seotud asjaoluga, et traditsioonilises loogikas ei kasutatud materiaalset implikatsiooni, vaid tingivaid väiteid, mida pole võimalik lausearvutuse keeles täpselt esitada.7 Alternatiive sisaldavad dilemmad on analüüsimiseks küllaltki ebamugavad. Lihtsam on kasutada välistava disjunktsiooni asemel harilikku disjunktsiooni ning kui tarvis, siis
Näib, et lihtne dilemma on sisu poolest keerukam kui liitne dilemma. Kui alternatiivi rõhutamine pole omaette eesmärk, on kõige lihtsam kasutada mittevälistavat disjunktsiooni, st harilikku destruktiivset dilemmat. Siingi kehtib märkus, et traditsioonilises loogikas ei kasutatud mittevälistavat disjunktsiooni ja vanade dilemmasid sisaldavate ülesannetega tuleb olla väga ettevaatlik. Küsimus sellest, kuidas traditsioonilises loogikas saab rääkida välistavast destruktiivsest dilemmast sellisena, et selle lõppjäreldus on aluste eituste vaheline välistav disjunktsioon, on seotud asjaoluga, et traditsioonilises loogikas ei kasutatud materiaalset implikatsiooni, vaid tingivaid väiteid, mida pole võimalik lausearvutuse keeles täpselt esitada.7 Alternatiive sisaldavad dilemmad on analüüsimiseks küllaltki ebamugavad. Lihtsam on kasutada välistava disjunktsiooni asemel harilikku disjunktsiooni ning kui tarvis, siis