jahutussärgis. Seal mahajahtununa kondenseerub alkohol vedelikuna tagasi. Saadav produkt on umbes 21°-line alkohol, mida nimetatakse "madalaks" veiniks või esimese käigu veiniks. Sotimaal, Iirimaal ja Kanadas destilleeritakse seda lahjat alkoholi kaks, Iirimaal enamasti veel ka kolmandat korda. Kentuckys ja Tennessees asendavad teist destillatsiooni spetsiaalsed utmiskatlad, milles järkjärgult tõstetakse vedeliku alkoholisisaldust. Teistkordset destilleerimist jälgib destilleerija läbi spetsiaalsete aknakeste eriti hoolikalt, vaadates, kuidas alkohol hoidla torudes voolab. Ta mõõdab alkoholi raskust ja läbipaistvust ning eraldab destillaadist vaid keskmise osa, mis on sobiv viski valmistamiseks. See suunatakse eraldi hoidlasse. Seal lastakse alkoholil kaks kuni neli tundi küpseda, mille käigus vedeliku alkoholisisaldus kahaneb 70-75 protsendilt 60-65 protsendini. Destilleerimiskunst -
Teraviljapiiritus valatakse destillaatorisse koos taimede seguga, mis jäetakse piirituse sisse ligunema (imbuma), Beefeateri puhul 24 tunniks. Seejärel kuumutatakse segu õrnalt ning järgneva 8 tunni jooksul toimub destilleerimisprotsess. Tulemuseks on maitsestatud piiritus - dzinn. Dzinnide erinevused tulenevad retseptist, taimede valikust, teraviljapiirituse kvaliteedist, erinevatest destilleerimismeetoditest ning destilleerija oskustest. Kolm põhilist taime, mida nii Beefeater kui ka teised kvaliteetdzinnid sisaldavad, on kadakas, koriander ja angeelikajuur. Lisatakse ka teisi maitseaineid nagu Sevilla apelsinide ja Lõuna-Hispaania sidrunite koor. Dzinni valmistamine- Dzinni lähteaineks on neutraalne piiritus, mille redestilleerimisel saadud kuiva, puhast ja spetsiifilise lõhnabuketiga jooki lahjendatakse destilleeritud veega sobiva kanguseni, s.o 4047º
esimese käigu veinina. Pärast seda, kui destillaatorisse ei ole enam alkoholi jäänud, peatatakse protsess ja eemaldatakse jääk ehk katlaõlu. Siis täidetakse utmisdestillaator uuesti ning kõik algab otsast peale. Utmisdestillaatorist saadav esimene käik sisaldab võõrlisandeid nind seetõttu tuleb ta alkoholidestillaatorist läbi ajada. Siinkohal muutuvad eriti oluliseks viskipõletaja oskused. Alkoholidestillaatori esimest ja viimast käiku- esinaps ja pete- ei loeta destilleerija kõrgete standardite järgi joogikõlblikuks ning viskipõletaja otsustada jääb, millal ta lülitab alkoholi voolu alkoholi vastuvõtjasse. Vastuvõtjasse suunatakse ainult keskmine lõige ehk middle cut. Esinaps ja pete hoitakse kinni ning nad lähevad edasisele destilleerimisele. Laageramine alkoholi vastuvõtjast pumbatakse viski piiritushoidlasse, kus ta valatakse tünnidesse ja pannakse laagerdama viskimeistri ja aktsiisiametniku pideva järelvalve alla.
1971. a liitus Hennessy Moët & Chandoniga ning kuulub alates 1980ndate lõpust LVMH gruppi. Täna on Hennessy rikkalik laagerdunud konjakipiirituse varu maailma suurim. Klassikaliste toodete valikule on lisandunud uued Single Distillery konjakid. Pakutakse kolme iseloomult väga erinevat konjakit, mis on segatud ainult ühe kindla destillerimiskoja, kas Le Peu, Camp Romaini või Izambardi varudest. Olles ühteaegu nii viinamarjakasvataja, -destilleerija, tammemetsade omanik kui ka tünnivalmistaja, suudab Hennessy kontrollida kogu tootmistsüklit ning seda soovitud suunas arendada. Hennessy tippkvaliteet on eeskujuks paljudele praegustele ja tulevastele konjakitootjatele. Metaxa Aastast 1880 tuntud Kreeka versioon brändist Metaxa ehk Vahemere päike pudelis on õigupoolest pehme ja viimistletud maitsega kombinatsioon brändist ning veinist. Noore siidikaupmehe Spyros Metaxa katsetuste tulemusena sündinud joogi eripära seisneb
annaabi.ee 
