Diiselkütused ja määrdeõlid Diiselkütused Hele, kollaka värvusega, veidi õline vedelik. Diislikütus saadakse mitmete nafta destillatsiooniproduktide segamisel teatud vahekorras. Süsivesinikest on ülekaalus alkaanid. Tihedus on 810...860 kg/m³. Viskoossus Sellest sõltub kütuse pihustatavus, segunemine õhuga ja määrimisvõime. Liiga suure viskoossusega kütus pihustub halvasti ja ei põle seetõttu täielikult. Väikese viskoossusega kütus pihustub ja aurustub hästi, kuid tal on halvad määrimisomadused. Diislikütuse viskoossus suureneb rõhu tõustes.
001 K-1. 1. 2 Diiselkütus Diislikütus (inglise diesel fuel, saksa dieselkraftstoff) on peamiselt mootorikütusena kasutatav süsivesinike segu, mis keeb temperatuurivahemikus 200350°C. Saadakse enamasti nafta töötlemisel. Toornaftast saadud diisel koosneb umbes 75% küllastunud süsivesinikest, peamiselt parafiinidest ja 25% aromaatsetest süsivesinikest. Diislikütus on hele, kollaka värvusega, veidi õline vedelik. Diislikütus saadakse mitmete nafta destillatsiooniproduktide (gasool, solaarõli, petrooleum) segamisel teatud vahekorras. Süsivesinikest on diislikütuses ülekaalus alkaanid. Tema tihedus on 810...860 kg/ m ³ . Nafta elementaarkoostis sõltub leiukohast ning ümbritsevatest kivimitest ja on järgmine: · süsinikku 82...87%, · vesinikku 11...14%, · väävlit 0,01...5,5%, · hapnikku 0,1...1,3% · lämmastikku 0,03...1,7%. Autokütused jagunevad: a) Vedelad (bensiin, diisel ja biodiisel). b) Gaasilised (propaan + butaan ja O2)
CH3(CH2)14CH3, isesüttivusega 100 ühikut) ja metüülnaftaleeni (C10H7CH3, isesüttivus 0 ühikut) segu. Diislikütuse tsetaaniarv võrdub tsetaani sisaldusega protsentides etalonkütuses, millel on uuritava diislikütusega ekvivalentne isesüttivus. Suvise diislikütuse tsetaaniarv peaks olema 40...45 ja talvise 45...50. Kütused: diiselküte Diislikütus on hele, kollaka värvusega, veidi õline vedelik. Diislikütust saadakse mitmete nafta destillatsiooniproduktide (gasool, solaarõli, petrooleum) segamisel teatud vahekorras. Tema tihedus on 810...860 kg/m³. Üks olulisemaid diislikütuse kasutusnäitajaid on tema võime kiiresti süttida ja ühtlaselt põleda, mis tagab normaalse rõhu tõusu silindris ja mootori sujuva töö. Diislikütuse isesüttivust iseloomustab tsetaaniarv. Kütused: diiselküte Kinemaatiline viskoossus on vedeliku raskusjõu mõjul voolamise takistuse mõõt.
süütevedelikuna. Veel kasutatakse petrooleumi lahustina sest mõningad ained lahustuvad vaid selles. Petrooleumi fraktsioonidest koosneb põhiliselt ka reaktiivlennukite kütus, milledel kiirus helikiirusest väiksem. Petrooleumi lisatakse diislikütusele hangumistemperatuuri alandamiseks. Diislikütused Diislikütus on hele, kollaka värvusega, veidi õline vedelik. Diislikütus saadakse mitmete nafta destillatsiooniproduktide (gasool, solaarõli, petrooleum) segamisel teatud vahekorras. Süsivesinikest on diislikütuses ülekaalus alkaanid. Tema tihedus on 810...860 kg/ m ³ . Fraktsioonkoostise iseloomustamiseks kasutatakse, erinevalt bensiinist, kahte - 50 % ja 96 % kütuse väljakeemise temperatuuri. 50 % kütuse väljakeemise temperatuur iseloomustab diiselmootori käivitumise kergust, mootori töötamise pehmust ja ökonoomsust ning 96 % kütuse väljakeemise temperatuur aga põlemise täielikkust
tugevam on side siirdemetallides, kus esineb kovalentse ja metallilise segaside. Metallilisel sidemel puudub suund => metalli on võimalik deformeerida. Cu, Fe.. Ioonilise sidemega ained on suurema sulamistemperatuuriga, tugevamad kui metallid. Iooniliste ainete lahused ja metallid juhtivad elektrit, metallid on kõrge soojusjuhtivusega, sepistatavad, plastsemad. Mõlemad eksisteerivad tavaliselt kristallilises olekus. Diisli koostis ja tsetaaniarv. Diiselkütus saadakse mitmete destillatsiooniproduktide segamisel, sisaldab põhiliselt alkaane ja tsükloalkaane. Areenide hulk on piiratud. Väävlisisaldus 0.02-0.05% autodiislis. Tsetaaniarv iseloomustab diisli isesüttimist ja ühtlast põlemist. Optimaalne arv on 45-60. Kui tsetaaniarv on liiga väike, on süttimine aeglane, kütusekogus kambris kasvab, mis korraga süttides tekitab suure rõhu ja mootor hakkab kloppima. Kui tsetaaniarv on liiga suur, langeb mootori efektiivsus. Põlemine on ebatäielik, tekib palju tahma ja kasvab kütusekulu
süütevedelikuna. Veel kasutatakse petrooleumi lahustina sest mõningad ained lahustuvad vaid selles. Petrooleumi fraktsioonidest koosneb põhiliselt ka reaktiivlennukite kütus, milledel kiirus helikiirusest väiksem. Petrooleumi lisatakse diislikütusele hangumistemperatuuri alandamiseks. Diislikütused Diislikütus on hele, kollaka värvusega, veidi õline vedelik. Diislikütus saadakse mitmete nafta destillatsiooniproduktide (gasool, solaarõli, petrooleum) segamisel teatud vahekorras. Süsivesinikest on diislikütuses ülekaalus alkaanid. Tema tihedus on 810...860 kg/ m ³ . Fraktsioonkoostise iseloomustamiseks kasutatakse, erinevalt bensiinist, kahte - 50 % ja 96 % kütuse väljakeemise temperatuuri. 50 % kütuse väljakeemise temperatuur iseloomustab diiselmootori käivitumise kergust, mootori töötamise pehmust ja ökonoomsust ning 96 % kütuse väljakeemise temperatuur aga põlemise täielikkust
süütevedelikuna. Veel kasutatakse petrooleumi lahustina sest mõningad ained lahustuvad vaid selles. Petrooleumi fraktsioonidest koosneb põhiliselt ka reaktiivlennukite kütus, milledel kiirus helikiirusest väiksem. Petrooleumi lisatakse diislikütusele hangumistemperatuuri alandamiseks. Diislikütused Diislikütus on hele, kollaka värvusega, veidi õline vedelik. Diislikütus saadakse mitmete nafta destillatsiooniproduktide (gasool, solaarõli, petrooleum) segamisel teatud vahekorras. Süsivesinikest on diislikütuses ülekaalus alkaanid. Tema tihedus on 810...860 kg/ m ³ . Fraktsioonkoostise iseloomustamiseks kasutatakse, erinevalt bensiinist, kahte - 50 % ja 96 % kütuse väljakeemise temperatuuri. 50 % kütuse väljakeemise temperatuur iseloomustab diiselmootori käivitumise kergust, mootori töötamise pehmust ja ökonoomsust ning 96 % kütuse väljakeemise temperatuur aga põlemise täielikkust
annaabi.ee 
