Lihtsuse mõttes võib kohastumust defineerida kui tunnust, mis on evolutsioneerunud seetõttu, et ta tõstis omaniku kohasust. Kohastumused võivad olla äärmiselt täpsed ja keerukad, nagu nt. silm või ainevahetusprotsessid või siis sõrmedele vastanduv pöial hominiididel, mis võimaldab paremini asju kätte võtta. Ontogeneetilised (kohanemised) Organismi ehituse või talitluse mittepärilik muutumine. 7. Ökoloogilise amplituudi muutus suunava, stabiliseeriva ja destabiliseeriva valiku korral (joonised esimese loengu lõpust ja teise loengu algusest) Suunav valik- Elutingimuste kindlasuunaline muutumine. Asumine uude keskkonda. Keskmisest teatud suunas erinevate organismide eelispaljunemine. Liik muutub kindlas suunas. Stabiliseeriv valik- Keskkonnatingimused on suhteliselt püsivad. Keskmiste tunnustega organismide eelispaljunemine. Kõrvaldatakse erandid. Destabiliseeriv valik e lõhestav valik- Levialas on erinevate elutingimustega piirkonnad. Kahe või enama
Ak -- avariikoormuse normväärtus, ad -- arvutuslik geomeetriline suurus, anom -- geomeetrilise suuruse nimiväärtus, Cd -- fikseeritud arvutusväärtus, Täiendatud 2011 Koostas V. Voltri 7 Kivikonstruktsioonid EPI TTÜ E -- koormustulem (konstruktsiooni sisemine reageering koormusele), elastsusmoodul, Ed -- arvutuslik koormustulem, Ed,dst -- destabiliseeriva koormuse arvutuslik tulem, Ed,stb -- stabiliseeriva koormuse arvutuslik tulem, F -- koormus; jõud, Fd -- arvutuskoormus, Fk -- normkoormus, G -- alaline koormus, Gd -- alaline arvutuskoormus, Gd,inf -- alalise koormuse alumine arvutussuurus, Gd,sup -- alalise koormuse ülemine arvutussuurus, Gk -- alaline normkoormus, Gk,inf -- alalise koormuse alumine normsuurus, Gk,sup -- alalise koormuse ülemine normsuurus, P -- eelpingestusjõud,
aitavad kõrvaldada mRNA 3' otsast juuksenõelastruktuure. RNaas E on üks põhilisi mRNA degradatsioonil osalevaid endoribonukleaase. See ttunneb ära spetsiifilisi sekundaarstruktuure, kuid lõikab nende kõrvalt üksikahelalist RNA-d, mille puhul on erinevate mRNA-de degradatsiooni uurides pakutud välja erinevaid konsensusjärjestusi. RNA I 5' otsas olev juuksenõelastruktuur stabiliseerib RNA-d, kuid 5 mittepaardunud, nt enne seda sruktuuri, on destabiliseeriva toimega, võimaldades RNaas E-l mRNA 5' otsale seonduda ja RNA-d lõigata. Olulised on nii mRNA primaarjärjestus kui ka sekundaarstruktuurid. mRNA stabiilsust mõjutavad järjestused Sekundaarstruktuuride mRNA-d protekteeriv toime ei ole universaalne, vaid sõltub iga konkreetse mRNA atakeeritavate saitide kontekstist ja sellest, millised nukleaasid seda mRNA-d veel atakeerivad. UTR järjestused
degradatsiooni uurides pakutud välja erinevaid konsensusjärjestusi. Enamasti pakutakse konsensuseks järjestust RAUUW, kus R = A või G ja W = A või U ning eelistatult toimub lõige AU dinukleotiidist 5' suunas. RNaas E lõikespetsiifikat on detailsemalt uuritud pBR322 108 nt-pikkuse mittetransleeritava RNA, RNA I puhul. Leiti, et RNA I 5' otsas olev juuksenõelastruktuur stabiliseerib RNA-d, kuid 5 mittepaardunud nt enne seda sruktuuri on destabiliseeriva toimega, võimaldades RNaas E-l mRNA 5' otsale seonduda ja RNA-d lõigata. Seega on RNaas E lõikamissaidi puhul olulised nii mRNA primaarjärjestus kui ka sekundaarstruktuurid. RNaas III RNaas III on rnc geeni produkt, mis lõikab peamiselt rRNA-d. Ensüüm tunneb ära lühikesi mittepaardunud regioone sisaldavaid juuksenõelastruktuure ja lõikab mittepaardunud kohtadesse kas ühes või mõlemas kaksikahelalise struktuuri ahelas