• 7.-9. klasside õpilased üle Eesti; • N=3631, 52% tüdrukud, 48% poisid; 78% eesti kooli lapsed 22% vene koolidest Veebi-põhine küsitlus, läbi viidud koolis, ülikooli esindaja kohal. Sotsiaalse struktuuri teooriad Chicago sotsioloogid Robert Park ja Ernest Burgess märkasid, et linn jaguneb vöönditeks: • 1 – ärilinnaosa (central business district); • 2 – muutuv vöönd (transitional zone) – sotsiaalse desorganisatsiooni piirkond; • 3 – töölisklassi linnaosa (working class zone); • 4 – keskklassi linnaosa (residential zone); • 5 – äärelinn (commuter zone). Sotsiaalne desorganisatsioon, sotsiaalne lagunemine. • Märgib seisundit, kus traditsiooniline inimestevaheline mõistmine, konsensus on katkenud või kadunud. Sotsiaalne desorganisatsiooniseloomustab suurlinna lagunenud, isoleeritud, mobiilset ja anonüümset eluviisi
sisemise minatunde harmooniat ja terviklikkust. Noorte põhiliselt tervet minatunnet usaldamata 9 hägustavad ja kahjustavad kasvandikud ning õpetajad nende minakäsitust ning muudavad kasvatusalused üksnes väljast juhitavaks ja manipuleeritavaks. Kogemuse allasurumine Ärevus on emotsionaalne reaktsioon ohutundele, mis signaliseerib, et inimese kinnistunud minakäsitlust ähvardab desorganisatsiooni oht, juhul kui tegeliku olukorra omaksvõtt jõuab teadvuse sfääri. Niisiis tekib olukord, kus inimene ühtaegu blokeerib oma kogemuse ja samas tajub hägusalt, et toimib nõnda talitades vääralt. Samas jääb nii ebameeldiva kogemuse eitamine kui ka eitamise häbenemine teadvustamata. Suur ärevus teavitab seega üldjuhul ohust, et inimene on oma kogemuse alla surunud. Kogemuse eitamine, moonutav tõlgendamine või ka
inimesi harjutatakse maast madalast kõrgemini hindama teistelt tulevat tunnustust kui oma sisemise minatunde harmooniat ja terviklikkust. Noorte põhiliselt tervet minatunnet usaldamata hägustavad ja kahjustavad kasvandikud ning õpetajad nende minakäsitust ning muudavad kasvatusalused üksnes väljast juhitavaks ja manipuleeritavaks. Kogemuse allasurumine Ärevus on emotsionaalne reaktsioon ohutundele, mis signaliseerib, et inimese kinnistunud minakäsitlust ähvardab desorganisatsiooni oht, juhul kui tegeliku olukorra omaksvõtt jõuab teadvuse sfääri. Niisiis tekib olukord, kus inimene ühtaegu blokeerib oma kogemuse ja samas tajub hägusalt, et toimib nõnda talitades vääralt. Samas jääb nii ebameeldiva kogemuse eitamine kui ka eitamise häbenemine teadvustamata. Suur ärevus teavitab seega üldjuhul ohust, et inimene on oma kogemuse alla surunud. Kogemuse eitamine, moonutav tõlgendamine või ka olukorra ratsionaliseerimine teenib
personifitseerimine. Selles staadiumis antakse õiguse subjektile võimalus oma subjektiivsete õiguste kasutamiseks ja kohustuste täitmiseks. Kui indiviid käitub siin igati normikohaselt, siis osutuvad ülejäänud staadiumid mittevajalikuks. Selles staadiumis tuleb indiviidi hoiatada ka tagajärgede eest, mis kaasnevad normist kõrvalekaldumise puhul. Teine staadium on õigusnormi eiramise ennetamine. Sotsiaalne kontroll eeldab alati ühiskondliku desorganisatsiooni tekitavate põhjuste ja tingimuste kõrvaldamist ja neutraliseerimist. See saavutatakse nii üldiste kui individuaalsete profülaktiliste abinõude rakendamise teel. Kolmas staadium (vajalik normist kõrvalekalde esinemise korral) - õiguserikkumiste faktide selgitamine ja konkreetsete õigusvastaseid tegusid sooritanud subjektide kindlaks tegemine. Neljas staadium sooritatud teo analüüs ja hinnang. See staadium võiv ajaliselt eelneda mõningatele teistele staadiumitele