tõsiseltvõetav sümboolne mõtlemine võib viia inimese n.ö. rappa ja tal tuleb võtta ette kas Seevaldi, Jämejala või Raja tänava tee. Hästi kirjeldab André Trinity oma filmikogemust Coca-Cola Plazas. Ta kirjeldab nähtut: ,,Film ,,Memento" räägib põhimõtteliselt sellest, kui valesti võib sümboolset reaalsust kokku panna ja kui juhuslikult on üks või teine märge tehtud, mida hiljem piiritult usaldatakse ja üha uuel ja uuel moel ümber desifreeritakse." Ja Ta soovitab seda filmi vaadata kõikidel filosoofidel, semiootikutel ja niisama mosaiigiarmastajatel. [Trinity, A., 2007] Ilmselt midagi taolist kohtab ka Viktor Pelevin'i raamatus ,,Arvud", kus kogu elu keerleb numbrite 34 ja 43 ümber. Seda raamatut on soovitanud lugeda üks filosoofia õppejõud Tallinnast. Raamatu läbilugenu arvates on taoline peategelase mõtlemisviis ülimalt ohtlik. Inimene on nii keerukas ning kompleksne ja iseendalegi saladus ning müsteerium, et
kaart, kuna kaardi koostamisel mõned objektid võivad olla kunstlikult laiali viidud. 4. Kaartide ettevalmistamise, koostamise ja trükkiise protsess või võtta aastaid, mis vähendab kaardil esitatud info aktuaalsust. Pildid on tuntuvalt operatiivsem andmete allikas, kuna piltide valmistamise protsess on tuntuvalt kiirem. 5. Kaart ja pilt erinevad omavahel info töötlemise astmega. Et saada pildist informatsiooni see desifreeritakse, st tehakse kujutise analüüs ja interpretatsioon. 3. Milliseid ülesandeid kaart täidab? Kaardi ülesanded: ruumilise info tallletamine, ruumilise info esitamine(kommunikatiivsus), õpetusvahend, prakt töövahend(eriti teadusdok kontektis), maailma kujundaja 4. Mis on kaardi reaalsusmudel, milleks on teda vaja? MIDA me kaardistame? Reaalsusmudel on nähtus, mis looduses olemas. Reaalsusmudeli eemärk on tagada ühilduvus erinevate andmekogude vahel, sh luua
Kääpa kaevamine. Tavaliselt on kääpa hunniku jaoks võetud muld kraavist. Seetõttu kaevatakse ka kraavi kääpa ümber (seal on teised kihid). Kääbas jaotatakse näiteks neljaks sektoriks ja siis kaevatakse sektorite kaupa. Nii on ka erinevad kihid näha. Kääpasse maeti tihti mitu korda. Kõigepealt pandi laip maa peale, siis hunnik otsa. Järgmine kord kaevati hunnikusse auk, pandi laip ja tehti hunnik veel suuremaks. Pärast kaevamist leiud korrastatakse, desifreeritakse, tehakse aruanne. Pärast seda algab teaduslik uurimistöö. Esimesena tahetakse teada saada kui vana ese on dateeritakse. · Stratograafiline meetod kihtide järgi paika panemine, suhteline kronoloogia · Tüpoloogiline meetod esemete uurimine, leiu asendite uurimine. Suletud leiud (hauas) · Dendrokronoloogiline meetod täpne, saab isegi dateerida poole aasta täpsusega. Tehakse puidust ringide järgi
edastamiseks sobivateks märkideks. Näiteks aktsioonipotentsiaalide jadad närvisüsteemis, sagedus- modulatsiooniga elektromagnetlained ultralühilaine raadiosaatjas. Kodeerimiseks nimetatakse kahe märgisüsteemi ühetähenduslikult vastavusse viimist. Sellele võib tuua palju näiteid. Näiteks tähestiku vastavus morsemärkidele, nahale avaldatud rõhu transformeerimine mehanoretseptoritelt lähtuvate impulsside jadadeks. Vastuvõtjas dekodeeritakse või desifreeritakse ülekantud info jälle ja antakse edasi infokasutajale esialgsel kujul. Oletame, et meil on arvuti monitor ja selles näeb fotot näiteks majast. Pilt ise eksisteerib tegeli- kult elektromagnetiliselt mõnes arvuti kiibis. Ei ole nii et ongi mingisugune reaalne foto kuskil ar- vuti sees. See eksisteerib nö. teistsugusel kujul. Kuvar on lihtsalt selleks, et infot muundada meile arusaadavaks ,,keeleks". Arvuti töötab transistorite ja kiipide abil. Monitoril ehk kuvaril nähtav foto
edastamiseks sobivateks märkideks. Näiteks aktsioonipotentsiaalide jadad närvisüsteemis, sagedus- modulatsiooniga elektromagnetlained ultralühilaine raadiosaatjas. Kodeerimiseks nimetatakse kahe märgisüsteemi ühetähenduslikult vastavusse viimist. Sellele võib tuua palju näiteid. Näiteks tähestiku vastavus morsemärkidele, nahale avaldatud rõhu transformeerimine mehanoretseptoritelt lähtuvate impulsside jadadeks. Vastuvõtjas dekodeeritakse või desifreeritakse ülekantud info jälle ja antakse edasi infokasutajale esialgsel kujul. Oletame, et meil on arvuti monitor ja selles näeb fotot näiteks majast. Pilt ise eksisteerib tegeli- kult elektromagnetiliselt mõnes arvuti kiibis. Ei ole nii et ongi mingisugune reaalne foto kuskil ar- vuti sees. See eksisteerib nö. teistsugusel kujul. Kuvar on lihtsalt selleks, et infot muundada meile arusaadavaks ,,keeleks". Arvuti töötab transistorite ja kiipide abil. Monitoril ehk kuvaril nähtav foto
annaabi.ee 
