hieroglüüfides, demootsese kirjas ja kreeka keeles. See aitas lahendada hieroglüüfide mõistmise saladuse. Kogu õpetatud maailm taipas kohe Rosette'i kivi määratut tähtsust. Kuid kõik katsed lugeda egiptuse hieroglüüfe ebaõnnestusid. Selle ülesande lahendamine õnnestus noorel prantsuse õpetlasel Champollionil 1822.aastal. Jean-François Champollion (1790-1832) oli üheteistaastane, kui ta otsustas Rosette'i kivil olevad tundmatud kirjamärgid deshifreerida. Levinuim kirjutusmaterjal oli Niiluse kaldail kasvava papüürustaime säsis valmistatud papüürus. Teadus:Esimese rahvana maailmas võtsid egiptlased kasutusele päris täpse päikesekalendri. See põhines tähelepanekul, et Niiluse üleujutus algab iga kord siis, kui pikka aega varjul olnud täht Siirius jälle koidikul taevasse ilmub ja et Siiriuse uut ilmumist lahutab eelmisest 365 päeva. Need jagati kaheteistkümneks 30-päevaseks kuuks, millele lisati 5 ülejäänud päeva
või kõne; ning mitte ainul verbaalse vaid ka mitteverbaalse ärrituse lahtimõtestamine. /3/ Deshifreerimine tähendabki ärrituse dekodeerimist ning sellele tähenduse omistamist. Tihitpeale pole aga deshifreerimine võimalik, kui hästi seda ka ei püütaks teha. Kui ei saada aru teise inimese keelest, siis vaatamata sellele, kui selgelt ollakse ärritus vastu võetud ning kui hästi fokuseeritud, ei suudeta sõnumit deshifreerida. Samuti muutub deshifreerimne raskeks, kui erinevad inimesed omistavad samadele ärritustele erinevaid tähendusi. /4/ Aktsepteerimine Aktsepteerimine tähendab sõnumi interpreteerimist nii nagu sõnumi lähetaja seda mõelnud on. Ei ole tarvis tingimata nõustuda sõnumiga, kuid oluline on just sõnumi õige interpreteerimine. Nii näiteks võivad eelarvamused ja emotsionaalsed barjäärid põhjustada sõnumi moondumist. Tihtipeale ka
Horosega, Isise ja Osirise pojaga, kes tema isa kaitses". Rosette'i kivi asub 1801 aastast Londonis Briti muuseumis. Kogu õpetatud maailm taipas kohe Rosette'i kivi määratut tähtsust. Kuid kõik katsed lugeda egiptuse hieroglüüfe ebaõnnestusid. Selle ülesande lahendamine õnnestus noorel prantsuse õpetlasel Champollionil 1822.aastal. Jean-François Champollion (1790-1832) oli üheteistaastane, kui ta otsustas Rosette'i kivil olevad tundmatud kirjamärgid deshifreerida (1801). Ta oli haruldaselt andekas ja tundis hulga keeli: peale klassikaliste keelte uuris ta vanaheebrea, araabia ja kopti keelt. Kui Champollion 1807.aastal seitsmeteistaastaselt kooli lõpetas ja Teaduste Akadeemiasse astus, tegeles ta kopti keele, hieraatika arengu ja sellest lähtuva demootikaga. Ta avastas kopti keeltega võrdlemisel, et hieroglüüfid andsid edasi kaheksat isikulist asesõna, mis vastasid analoogilistele häälikumärkidele
tema isa kaitses". Rosette'i kivi asub 1801 aastast Londonis Briti muuseumis. Kogu õpetatud maailm taipas kohe Rpsette'i kivi määratut tähtsust. Kuid kõik katsed lugeda egiptuse hieroglüüfe ebaõnnestusid. Selle ülesande lahendamine õnnestus noorel prantsuse õpetlasel Champollionil 1822.aastal. Jean-François Champollion (1790-1832) oli üheteistaastane, kui ta otsustas Rosette'i kivil olevad tundmatud kirjamärgid deshifreerida (1801). Ta oli haruldaselt andekas ja tundis hulga keeli: peale klassikaliste keelte uuris ta vanaheebrea, araabia ja kopti keelt. Kui Champollion 1807.aastal seitsmeteistaastaselt kooli lõpetas ja Teaduste Akadeemiasse astus, tegeles ta kopti keele, hieraatika arengu ja sellest lähtuva demootikaga. Ta avastas kopti keeltega võrdlemisel, et hieroglüüfid andsid edasi kaheksat isikulist asesõna, mis vastasid analoogilistele häälikumärkidele. Sellest
annaabi.ee 
