Tartut ja Laiust ei suudetud aga hõivata. Septembris 1559 jõudis lõpule ka Saare-Lääne piiskopi kauplemine Taani uue kuninga Frederik II -ga. Kuningas ostis piiskopkonna 30 000 taalri eest ja andis selle üle oma vennale hertsog Magnusele. 1560. aasta prillis maabuski 19-aastane Magnus oma sõjasalgaga Kuressaares. Piiskopiks saanud auahne noormees ostis endale veel nii Kuramaa kui ka Tallinna piiskopi ametikoha ja avatses hõivata venelaste poolt vallutamata alad. Võttes oma teenistusse deserteerunud palgasõdureid ja igasuguseid seiklejaid, siirdus ta rüüstama mitmeid piirkondi mandril.Seejuures puhkes Magnusel konflikt orduga, mis katkestati vaherahuga järgmise kevadeni. Taani kuningas kutsus venna endajuurde aru andma. Liivi ordu sõjaline häving. Vene väed alustasid 1560. aastal uut pealetungi. 2. augustil toimus Liivi ordu viimane välilahing Härgmäe (Ergeme ) lähedal Hoomuli mõisa juures. Et
Laidoneri kui äärmiselt külmaverelist, suure töö- ja kiire otsustusvõimega inimest, kes kaitses omi mõtteid lihtsalt ja mõjuvalt. 1917. a määrati Laidoner Kaukaasia Grenaderidiviisi staabiülemaks, sama aasta oktoobris aga viidi üle 62. diviisi staabiülemaks Molodetsnosse Minskist umbes 50 km loodes. 1917. aasta alguseks oli Venemaa jõud otsas. Rindel tabas Vene vägesid üks lüüasaamine teise järel. Sõjavägi lagunes. Üle pooleteise miljoni sõduri oli oma väeosadest deserteerunud. Eesti rahva suurimaks sooviks tol ajal oli mööda Venemaad laiali paisatud eesti sõjameeste koondamine kodumaale ja rahvusväeosade loomine. 25. aprillil 1917 kirjutas Venemaa sõjaminister Aleksandr Gutskov alla Eesti rahvusväeosade formeerimise päevakäsule. Juulikuus arutas rahvusväeosade loomist I eesti sõjaväelaste kongress, kus oli esindatud 50 000 eesti sõjameest. Järk-järgult loodi I eesti diviis, mille ülemaks kutsuti alampolkovnik Johan Laidoner.
Liivi sõja põhjused: Venemaa (Moskva suurvürstiriigi) välispoliitika - allutada Läänemere idarannik, Vana-Liivimaa sõjaline ja poliitiline nõrkus, Rootsi püüd oma mõjuvõimu laiendada ida suunas. Ajend Tartu maks(üks mark aastas elaniku kohta). Hertsog Magnuse tegevus sõja aastail: 1560. aastal maabus oma sõjasalgaga Kuressaares. Ostis endale veel Kuramaa kui ka Tallinna piiskopi ametikoha ja kavatses hõivata venelaste poolt vallutamata alad. Magnus võttis enda teenistusse deserteerunud palgasõdureid ja igasuguseid seiklejaid ning siirdus siis rüüstama mitmeid piirkondi mandril. Seejuures puhkes tal orduga konflikt, mis katkestati vaherahuga. 1561 rootslased Põhja-Eestis: juuni algul kehtestati Põhja-Eestis Rootsi võim. 4. juuni6. juuni Harju-, Viru- ja Järvamaa rüütelkond koos Tallinna linnaga annavad ustavusvande Rootsi kuningale Erik XIV-le 28. november Liivi ordu ja Riia peapiiskop annavad oma alad, sealhulgas Lõuna- ja Kesk-Eesti,
Liivi sõja põhjused: Venemaa (Moskva suurvürstiriigi) välispoliitika - allutada Läänemere idarannik, Vana-Liivimaa sõjaline ja poliitiline nõrkus, Rootsi püüd oma mõjuvõimu laiendada ida suunas. Ajend Tartu maks(üks mark aastas elaniku kohta). Hertsog Magnuse tegevus sõja aastail: 1560. aastal maabus oma sõjasalgaga Kuressaares. Ostis endale veel Kuramaa kui ka Tallinna piiskopi ametikoha ja kavatses hõivata venelaste poolt vallutamata alad. Magnus võttis enda teenistusse deserteerunud palgasõdureid ja igasuguseid seiklejaid ning siirdus siis rüüstama mitmeid piirkondi mandril. Seejuures puhkes tal orduga konflikt, mis katkestati vaherahuga. 1561 rootslased Põhja-Eestis: juuni algul kehtestati Põhja-Eestis Rootsi võim. 4. juuni6. juuni Harju-, Viru- ja Järvamaa rüütelkond koos Tallinna linnaga annavad ustavusvande Rootsi kuningale Erik XIV-le 28. november Liivi ordu ja Riia peapiiskop annavad oma alad, sealhulgas Lõuna- ja Kesk-Eesti,
1917. aasta 1917. aastale läks Ve vastu üsna segastes meeleoludes. Kütusepuudus, tarbekaupade, toiduainete defitsiit, raudteeraskused, elukvaliteedi langus jne. Sõjalises mõtte oli Ve küll püsima jäänud, kuigi kaotanud suure osa oma läänepoolsetest territooriumidest. Samas ei olnud armee võitlusvõime otsa lõppenud. Oli ka paranenud varustamine tehnikaga. Katastroofiliselt aga oli alla käinud sõdurite meeleolu. 1917. aasta alguseks ca 1,5 milj sõdurit olid rindelt deserteerunud, ootasid sõja lõppu. Sõja-aastate jooksul oli ka langenud valitsuse autoriteet. Autoriteedi langus tabas otseselt ka keisrit ja keisri perekonda. Ilmselt oli oma osa ka keisril endal, kes 1915. võttis üle sõjaväelise ülemjuhataja koha. Siit peale kõik lüüasaamised rindel seostusid otseselt Nikolai II endaga. Tekkisid ka mitmesugused skandaalid. Ennekõike Rasputini tegevusega seoses. Juba 1916-17. aasta vahetusel oli kogu Ve impeeriumis alanud ulatuslik
Punaarmee koondas Mahno talurahvavägede vastu jõudude ülekaalu ja lõi selle puruks, nii läks ka teiste rohelistega. Nende taktika eripäraks oli see, et lähtusid sissisõjast. Anti vaenlasele ootamatuid ja seda valusamaid lööke, pärast edu saavutamist tõmbuti tagasi, jäädi ootele, soodsa võimaluse tekkides rünnati taas. Rohelised koosnesid põhiliselt sama regiooni rahvast, vabatahtlikest, püüti enda poole värvata nii valgetest vägedest kui Punaarmeest deserteerunud sõdureid. Vene kodusõja puhul on vaieldud palju selle üle, kes oli süüdi kodusõja puhkemises. Vastuseid on mitmeid. Omaaegsed valged ja nende hilisemad järgijad on väitnud, et selles olid süüdi enamlased. Kindlasti on neil ka vähemalt osaliselt õigus, sest kui enamlased ei oleks 1917 hakanud Vm riiklust õõnestama ja poleks teinud kõik Vene impeeriumi kokku varisemiseks ja poleks okt pöördega võimu haaranud, poleks kellelgi põhjust sõdima hakata
annaabi.ee 
