Rootsi kasutas ära Vene väe nõrka kohta, milleks olid nende pikad kaitse liinid. Rootslased olid tänu lumetormile eelis seisundis. Vene leeris tekkis kaos ja nad taandusid. Kaotused, vangid ja sõjasaak Lahingus langes 31 Rootsi ohvitseri ja 646 sõdurit, 1200 rootslast sai haavata. Rootsi vägede kätte sattus vangi 10 kindralit. Vene vägede kogukaotused pidid olema 19 kuni 20 000 meest, sealhulgas nälja, haiguste, haavatasaamise ja deserteerimise läbi. Click to edit Master text styles Click to edit Master text styles Second level Second level Third level Third level Fourth level Fourth level Fifth level
See sokeeris teda sellisel määral, et ta põgenes võimalikult kiiresti Soome. Pihkva üleelamised mõjutavad oluliselt tema hilisemate romaanide tegelasi. Üldiselt on peategelane alati kasvõi mingit hägust piiri pidi seotud sõjaõudustega. Tegelaste elus käib pidev ja lõputu võitlus. Õigepea reisis ta Soomest Rootsi, seal pääses väga napilt tagasi Venemaale suunamisest. Surmahirmus hakkas luuletama. Luule on äärmiselt depressiivne, seal kajastub isamaatust ning häbi deserteerimise ees. Rootsis kohtas aga taaskord oma noorpõlvearmastust, kuid kahjuks mõistsid mõlemad pooled, et sõda on neid sellisel määral muutnud, et koos olemisest ei tuleks midagi välja. Naine abiellub ja sõidab igaveseks Brasiiliasse. See lööb Karli südamesse ja mõistusesse sügava haava. Pärast seda ja äsjailmunud ,,Hingede ööd" (Eesti esimene sürrialistlik romaan) meeletut kriitikavoogu, otsustab ta, et ei kirjuta enam iialgi Eestist.
Vangide koguarvuna on nimetatud 12 000. Peale selle said rootslased sõjasaagiks üle 230 Vene lipu, kõik 180 suurtükki ja rohkesti laskemoona, üle 20 000 musketi ja tsaari sõjakassa, milles oli 32 000 kuldrubla. Venelaste kaotused ei ole täpselt teada, aga Narva all võidelnud vägedest jõudis Novgorodi vähem kui 23 000 meest. Venelaste kogukaotused pidid seega olema 19 kuni 20 000 meest, sealhulgas nälja, haiguste, haavatasaamise ja deserteerimise läbi. Venelasi langes lahingus ja eriti taganemisel seitse kuni kaheksa tuhat. On nimetatud arvu 15 000, vene andmetel langes vähemalt 6000 sõdurit. Peamiselt hukkusid kahe väeosa, Preobrazenski kaardiväepolgu ja Seremetevi ratsaväe sõdurid. Boriss Seremetev lootis oma ratsaväe juhtida üle jõe läbi vee minekuga. Selleks valis ta madalapõhjalise jõeosa Narva koskedest ülalpool. Et veevool oli kiire ja jääkülm vesi
See süstimine kestis veel laevalgi ja tegi palju mehi haigeks. Toitlustamine laeval oli hää. iseäranis vangilaagritest tulnute poolt nähes. Muidu oli toit prantslastele liiga põhjapärane ja laualt puudus vean! Päris prantslastele mõistmatu asi. Õnneks neile olid Leegioni toitlusta^ad süskü mõned vaadid veini kaasa võtnud, mida siis tähtsamate sündmuste puhul välja jagati Sõit .laevaga toimus ilma eriliste juhtumisteta, väljaarvatud mõned deserteerimise "katsed.. Suessi kanalis ja Adeni sadamas seda teha ei saadud kuna kõik noored rekrutid aeti kardetavatel kohtadel kabiinidesse ja meeskonna ruumidesse. Ainult kaader ja muusikud jäid leklile. Singapuri reedil süsta proovisid öösel mõned mehed merre hüpates jõuda sadamani. Nad jõudsidki sinna, kuid toods ingliise politsei poolt laevale tagasi. Jõudes Cap Saint-Jacques lahte Mekongi jõe suudmes, algasid ettevalmistused ma- halaadimiiseks
Samas Roomas polnud kõik orjad isandale allutatud. Orjaks võidi ka sündida, kui tema ema on ori. ( partus sequitar ventrem). Orja seisundi määramisel isa ei lugenud. Polnud tähtis kas ori sündis abielust või mitte, kuid kui rasestumise hetkel oli ema vaba olnud , siis oli võimalik,et ta võib vaba olla. Laps sünd orjana aga see kuulus siiski ius gentiumi alla. Servie poenad olid karistusorjad, kes enamasti määrati kohtute poolt suure kriminaalkuritöö või deserteerimise eest, jäid ilma isandata sunnitööle. Kuulusid keisrile, kes olid oma sots seisuselt orjad siiski. Võlaorjad, keda nim nexuseks, kuid mida isandad ei saanud müüa nagu tavalisi orje. Oli ka avalikke orje, kes ka ei kuulunud eraõiguse alla, kes võisid olla karistusena või sõjakäiguna kaasa tulnud. Neile anti ette kindlad tööd, mida nad tegema pidid, samas võisid elada üpris iseseisvalt. Kui on uuritud avalikke orje ning on leitud , et nad nii
Oluline oli ka see, et laienes mobilisatsioon. Kui 1. dets väljakuulutatud mobilisatsioon puudutas 21-24-aastastele, siis dets jooksul laiendati seda kuni 28. eluaastani. 1919. aasta kevad-talvel hakkas langema ka vanuse alampiir - järkjärgult laienes mobilisatsioon 18-aastasteni, mai kuus anti ka luba kasutada 17-aastasi, aga seda praktikas ei kasutatud. Nõuti kõikidelt taluomanikelt, et nad esitaks valitsustele elanike nimekirjad, asutati välikohtud võitlemiseks deserteerimise vastu. Valitsuse autoriteet tasapisi tugevnes ja see vähenes deserteerumist. Maa lubamine oli oluline selles mõttes, et ta võttis aluse enamlaste propagandalt. Iseseisvuse vastane suhtumine oli põhjuseks, miks enamus inimestest enamlastele selja pöörasid. Lisaks enamlaste terror - kogu see brutaalsus ja jõhkrus häälestas rahva enamlaste vastu. Moraalsed murrangud, mis toimusid järk-järgult. Vabadussõja jooksul käis Rahvaväes kokku läbi 100 000 meest