Juba algusest peale tahtis Illich, et institutsioon paikneks Ladina Ameerikas ning rajas selle lõpuks Cuernavacasse Mehhikos. Keskus nimetati peagi ümber CIDOC'ks (Centre for Intercultural Documentation). See võttis vastu mitmeid sadu misjonäre iga aasta. Peale CIDOC'st lahkumist hakkas ta tegelema koolide negatiivse mõjuga ta oli nõutud kõnepidaja sellel teemal. Tema raamatud ,,The Celebration of Awareness"(,,Teadvuse tähistamine") ja ,,Deschooling Society" (,,Koolideta ühiskond" tõid tema mõtted palju laiemale avalikkusele, nagu seda tegi ka tema töö kolleegidega CIDOC'st näiteks Everett Reimeriga. (Ivan Illich: deschooling, conviviality and the possibilities for informal education and lifelong learning URL) 3. Ivan Illich ,,Koolideta Ühiskond" Illich leiab, et õpilasi koolitatakse nii, et nad ajavad segi protsessi ja tulemuse. Seeläbi ajavad õpilased segamini õpetamise õppimisega, hindelise saavutuse haridusega, diplomi
.........................................3 1. Kooliharidus ja selle vajalikkus.......................................................................4 2. Must kasvatus kriitikanool kasvatusse.............................................................5 3. Antipedagoogika........................................................................................6 3.1 Ivan Illich......................................................................................6 3.2 I. Illich ,,Deschooling society"..............................................................7 3.2.1 Raamatus kajastunud ideed......................................................7 3.2.2 Kriitika ja toetus....................................................................8 Kokkuvõte.................................................................................................11 Kasutatud allikad.....................................................................................
Kuid siiski said esimesed hariduslikud alged lapsed kodust, enamasti emadelt, kes neid lugema õpetasid Ivan Illich ja koolideta ühiskond "Koolideta ühiskond" võib pidada koduõppe liikumise alusdokumendiks. Teoloog, filosoof, sotsioloog, ajalooline. Radikaalne mõtleja, kes kritiseeris kaasaegset tehnoloogiat, haridussüsteemi, standardiseeritud tervishoisüsteemi. Illichi vaidlusi tekitavad teosed levisid laialt 1970. aastatel, neist tuntuim on "Koolideta ühiskond" ("Deschooling Society" (1971)). Hariduses esindas Illich radikaalset alternatiivsuunda ning soovitas muuta ühiskonna koolivabaks. Ehkki koolideta ühiskonna idee ei rakendunud kusagil, juhtisid tema seisukohad tähelepanu hariduse kitsaskohtadele. Illichi ideed on mõjutanud koduõppe arengut ning leidnud väljenduse näiteks täiskasvanuhariduses. Eestis oli koduõppel 2006/7 aastal vanemate soovil 79 last, tervislikel 1057 last 07/08 vanemate soovil 90, tervislikel 988
leida sellest piskust, mis tal on kodus, see oskab ka suuremat huvi, õnne ja rõõmu leida ka väljast, kaugemalt. Õnn ja rõõm on igal pool, kui aga oleks inimesi, kes oskaksid ta avada. Ka seda peaks õige kasvatus õpetama. KASUTATUD KIRJANDUS Allik, J. 2009. Psühholoogia keerukusest. Tartu. Aristoteles. 1996. Nikomachose eetika. Tartu. Barrow, R. 1978. Radical education. A critique of freeschooling and Deschooling. London. Bellow, S. 1993. Vargus. Loomingu Raamatukogu, 3/4. Bennett, N. 1976. Teaching Styles and Pupil Progress. London. Bereiter, C. 1973. Must We Educate? New York. Berlak, A., Berlak, H. 1981. Dilemma of Schooling. Teaching and Social Change. London and New York. Bitinas, B. 1984. Struktura protsessa vospitanija. Kaunas. Blenkin, G., Kelly, A. 1981. The Primary Curriculum. London. Campbell, R. 1996. Meie laps. Tallinn. Carroll, L., Tober, J. 2008. Indigolapsed
annaabi.ee 
