–tavaliselt lähedased isikud/sugulased. Rooma õigus tunneb agnaatilist-suhe isikute vahel nende kuuluvusega ühise perepea võimu alla ja kognaatilist-veresugulus sugulust. Suguluses eristatakse: Otsejoones sugulus-linea dircta-vanavanemad, lapsed, vanemad,lapselapsed jne o Ülenejad sugulused-ascendentes-kui nad on antud isiku vanemad,vanavanemad jne. o Alanejad sugulased-descendentes-kui nad põlvenvad ainult isikust(laps, lapselaps) o Mittetäielik sugulus- isikutel on üks vanem ühine(poolvennad) Külgjoones sugulus-linea collateralis-õed, vennad, onud , tädid, pojad. Sugulust määratakse sugulusastmetega-gradus-loetakse mitu sünnifakti on kahe isiku vahel. Isa ja poeg-esimese astme sugulased. Õde-vend-teise astem sugulased. Teatavad pärijate grupid moodustavad järgu/klassi:
Ab intestato – seadusjärgne pärimine Testis - tunnistaja Delatio /hereditatis/ - isiku surmamoment Aquisitio hereditatis – pärandi vastuvõtmise moment Hereditas iacens – lamav pärand Bonorum possessio – preetorlik pärimine Institutio heredis – pärija nimetamine Substitutio heredis – asepärija nimetamine Tabularius - notar Portio debita - sundosa Linea directa – otsejoones sugulus Linea collateralis – külgjoones sugulus Ascendentes – ülenejad sugulased Descendentes – alanejad sugulased Gradus - sugulusastmed Ordo – teatavad pärijate grupid moodustavad klassi In capita – pärand jaotatakse nii mitmeks osaks, kui on pärijaid In stirpes – pärand jaotatakse põlvkondade viisi Ad infinitum - lõpmatus Bonum vacans /bona vacantia/ - vaibepärand Aditio - vastvõtmine Ultra vires hereditatis – üle pärandi piiride vastutus Cum viribus hereditatis – pärandvara piires vastutus Intra vires hereditatis – pärandvara ulatuses vastutus
–tavaliselt lähedased isikud/sugulased. Rooma õigus tunneb agnaatilist-suhe isikute vahel nende kuuluvusega ühise perepea võimu alla ja kognaatilist-veresugulus sugulust. Suguluses eristatakse: Otsejoones sugulus-linea dircta-vanavanemad, lapsed, vanemad,lapselapsed jne o Ülenejad sugulused-ascendentes-kui nad on antud isiku vanemad,vanavanemad jne. o Alanejad sugulased-descendentes-kui nad põlvenvad ainult isikust(laps, lapselaps) o Mittetäielik sugulus- isikutel on üks vanem ühine(poolvennad) Külgjoones sugulus-linea collateralis-õed, vennad, onud , tädid, pojad. Sugulust määratakse sugulusastmetega-gradus-loetakse mitu sünnifakti on kahe isiku vahel. Isa ja poeg-esimese astme sugulased. Õde-vend-teise astem sugulased. Teatavad pärijate grupid moodustavad järgu/klassi:
Justinianuse klassisüsteem: endisest Jugoslaaviast iseseisvunud riigid. Siia kuulub ka Eesti pärimisõigus. Tinglikult loeti nõukogude õiguses kasutusel olnud seadusjärgsete pärijate jaotust samuti paranteelsüsteemiks, kuid 1. klassi pärijateks pärandaja alanejad sugulased (descendentes); seda siiski suurte reservatsioonidega. 2. klassi pärijateks pärandaja ülenejad sugulased (astme järgi lähemad ülenejad - On veel ka kolmas võimalus nn kolmeliinisüsteem, mille esindajana Euroopas võiks nimetada vaid Portugali. ascendentes) ja pärandaja täisõed ja -vennad ja esindusõiguse alusel nende lapsed;
annaabi.ee 
