Joffe. Rahuleping. Esmane ja kõige olulisem punkt oli vastastikune tunnustamine Nõukogude Liit tunnustas Eestit, Eesti tunnustas Nõukogude Venemaad. Teiseks määrati kindlaks riigipiir. 1919 olid olnud aktiivsed piirilahingud. Tartu rahulepingu kohaselt läks piir 10-20 km Narva jõest idas. Kolmandaks pandi kirja, et mõlemad pooled kohustusid mitte lubada oma territooriumil teisele poolele vaenulike jõudude tegevust. Venemaa jaoks oli vaenulik loodearmee, kes oli juba eesti poolt desarmeeritud ja laagritesse pandud. Venemaa pidi laiali saatma kommunistlikud vene väeosad ehk Punased Eesti Kütid, sest mitte kõik ei olnud Eesti eest sõdinud. Neljandaks kuulutati välja opteerimine ehk Venemaa territooriumil elanud eestlased võisid valida kodakondsuse ja minna Eesti aladele, venelased Eestis võisid valida vene kodakondsuse ja minna Venemaale. See valija oli siis optant. Eestlasi oli Venemaale läinud maa ja raha pärast. Eesti kodakondsuse valis Venemaal 38 000 inimest
Saarimaa Maailm kahe sõja vahelLähiajalugu I – Eesti ja maailm 20.saj esimesel poolel Koostaja: P.Reimer 7 eraldamine Saksamaast Armee vähendamine 100tuhande meheni, keeld omada lennuväge Keeld omada sõjalaevastikku Reinimaal desarmeeritud tsooni loomine Versailles`i ja Locarno lepingute rikkumisena saab vaadelda ka Müncheni konverentsi (1938) otsuseid Tšehhoslovakkia suhtes, Austria liitmist Saksamaaga (1938) ja Hitleri nõudmisi revideerida piire ka teiste naaberriikidega. 2) Itaalia agressioon Etioopia vastu (1935-1936): Sõja põhjuseks olid piiritülid Etioopia (Abessiinia) ja Itaalia vahel viimasele kuuluva Eritrea piiril
dem) parlamendi suurim partei, aga moodustati kõikide parteide koondvalitsus, mille peaminister oli SDP´st. Parlamentalism! SDP vasakpoolsed ei toeta valitsust (nt Kuusinen). Soomes jätkuvalt suur vene sõjavägi (100 000), kelle hulgas levis revolutsioon ja distsiplineerimatus. Töölisi ja vaeseid kimbutas töötus, inflatsioon ja toiduainete puudus (sõltuvus Vene teraviljast) Algasid streigid tööliste ja maaproletariaadi hulgas. Rahva lõhenemine 1917 Kuna venestatud politsei oli desarmeeritud, probleemiks korra garanteerimine. Valge (=kaitseliitude)-punakaartide algus (tööandjad VS töölised, kodanlus VS sotsialistid) Valgekaaride eesmärgiks Vene sõjaväe väljasaatmine Soomest tulevase iseseisvusvõitluse ajal, hiljem ka võitlus punakaartide vastu. Punakaardid Vene sõjaväe (kuni oktoobrirevolutsioonini) ja Soome kodanluse vastu. SDP´s lõhe parlamentalismi pooldajate/revolutsionääride vahel ja radikaliseerumine. Iseseisvumis- ja kõrgeima võimu küsimus 1917. a
Eesti valitsuse jaoks saabus taas tähtis dilemma. Üsna pea sai selgeks, et loodearmeest enam suurt tolku ei ole ja temaga tuli midagi ette võtta, et see ei hakkaks Eestit ohustama - 11. nov otsustati, et loodearmeel ei lubata Eestisse tulla. Loodearmee juhtkond protesteeris ja ka Antandi riikide juhtkond ei olnud sellega päri, aga sellises olukorras Eesti valitsus pani oma tahtmise maksta. Kes loodearmeest ületasid Narva jõe, sellelt võeti ära relvad. Desarmeeritud loodearmeelased suleti suurtesse metsalaagritesse (Jõhvisse jne). Et vältida epideemia levikut. Eesti seisukohast ainuõige otsus, samas humanistlikust seisukohast jättis see otsus ehk midagi soovida, sest loodearmeelaste jaoks loodavad laagrid tuli alles luua. 1920. aasta kevadeks oli nendes Ida-Virumaa metsalaagrites surnud u 20 000 loodearmeelast (enamasti epideemiasse). Hulk Eesti arste, sanitaare saadeti laagirtesse, üritati neid enam-vähem toitlustada, niivõrd kui võimalik oli
annaabi.ee 
