Aset leidis lähenemine naabritele. Selle eelduseks oli huvi suurenemine Eesti vastu. Eesti lähenemist Varssavile tõlgendati Kaunases kui Leedu-vaenulikku sammu. Rahvusvaheline olukord teraneb taas. Kriis rahvusvahelistes suhetes sai alguse 1933.a. natsionaalsotsialistide võimule tulekuga Saksamaal. Võeti kurss Versailles` rahulepingu revideerimisele ja majanduse militariseerimisele. Ilmnes Rahvasteliidu suutmatus rahvusvaheliste probleemide lahendamisel. Jaapan ja Saksamaa lahkusid esialgu desarmeerimiskonverentsilt ning astusid seejärel välja ka Rahvasteliidust. Eesti jaoks kujunes halvaendeliseks 1935.a.sõlmitud Inglise-Saksa mereväeleping. Ohumärgiks Baltimaadele oli ka Nõukogude Liidu aktiviseerumine. Aastail 1934-1935 esitas Moskva mitmesuguseid projekte, mille sihiks oli Balti riikide tihe sidumine Moskvaga. NSV Liit hakkas õhutama Balti kolmikliidu loomist, lootes suhteliselt Moskva-sõbraliku Leedu kaudu mõjustada endale sobivas suunas ka Eestis ja Läti välispoliitikat. 1934.a.septembris
hävitama hakata. Kauaaegne Weimari vabariigi välisminister Stresemann saavutas reparatsioonide leevendamise (Dawesi plaan 1924, Youngi plaan 1929), kuid sidus Saksamaa teiste Versailles' loodud struktuuride külge (Saksamaa astus 1926. aastal Rahvasteliitu). 1929. aasta majanduskriisi harjal tuli 1933. aastal võimule Hitler, kes võttis Versailles' rahu vastu avalikult vaenuliku hoiaku. Samal aastal lahkus Saksamaa nii Rahvasteliidust kui ka desarmeerimiskonverentsilt. Esialgu pidi aga Hitlergi oma võimu konsolideerima, seepärast hoidus ta otseselt agressiivsetest sammudest: 1935. Aastal sõlmitud Inglise-Saksa mereväekokkulepe oli rahulepingu kahepoolne revideerimine, mitte aga Hitleri poolt üksi astutud samm. Versailles' lepingu lõhkumisel kasutas Hitler osavalt ära Inglise-Prantsuse erimeelsusi, USA isolatsioonipoliitikat ja demokraatlike riikide liigset järeleandlikkust rahu säilitamise nimel. 1935
Saksamaa kaasatakse välispoliitikasse. Locarno konverentsil 1929. aastal, kus sõlmitakse Reini tagatispakt, esimest korda on Saksamaa esindatud, kui võrdne. Kuni majanduskriisini läks kõik hästi. Pärats WS krahhi peatab Saksamaa reparatsioonide maksmise 2. 1930- 1939 Saksamaa lõpetab reparatsioonide maksmise. 1933. aastal kuulutab Hitler välja Versailles rahu revideerimise. Saksamaa lahkus desarmeerimiskonverentsilt ja RL, kuna leidis, et RL ei suuda tagada kõikidele võrdseid võimalusi. 1935. aastal korraldatakse Saarimaal rahvahääletus, mille tulemusel Saarimaa liidetakse Saksamaaga. Samal aastal kehtestati Saksamaal üldine sõjaväekohustus, mille tulemusena moodustatakse Wehrmacht. Smal aastal sõlmivad ka Inglismaa ja Saksamaa mereväe kokkuleppe. Inglased lubavad sakslastel ehitada sõjalaevastiku ja allveelaevastiku. 1936
· Algatas suurejoonelise riiklike autoteede (Autobahn) ehitamise kampaania, mis aitas oluliselt leevendada majanduskriisi järgset tööpuudust. · Üritas luua ka häid suhteid töösturitega Hitleri välispoliitika 1933-1936 · 1930. aasta keskel oli Hitleri välispoliitika vägagi mõõdukas. Pidas pidevalt "rahukõnesid", andis desarmeerimis- või/ja sõjavägede arendamise "laega" seotud lubadusi. · Samas taandus Saksamaa siiski 19.09.1933 desarmeerimiskonverentsilt ja astus Rahvasteliidust välja. · Esimese välisriigina sõlmis Hitler 1934 mittekallaletungilepingu Poolaga. · 25.07.1934 tapsid Austria natsid kantsler Dollfussi, millele järgnes Saksamaa diplomaatiline konflikt Itaaliaga. · 16.03.1935 kuulutas Hitler välja üldise sõjaväekohustuse taaskehtestamise ja Saksamaa taasmilitariseerimise. Inglismaa ja Prantsusmaa protestid jäid nõrgaks. · 18.06
annaabi.ee 
