adjektiiv - omadussna amatr - asjaarmastaja amplituud ulatus,laius antikvaar vrtuslike vanaesemete kaupleja aprikoos aprikoosipuu vili brokraat vormititmist nudev ametnik deputaat - rahvasaadik desertr - vejooksik filoloog keele/kirjandusteadlane interjr siseruumi kujundus mandariin mandariinipuu vili manikr kte(knte) hooldus plastiliin - voolimismass magistraal pea(tee/toru) pshika hingeelu, hingelaad pshiline pshikasse puutuv; hingeeluline, hingeline stiihia iseeneslik taltsutamatu (loodus)jud papaaha krge torujas karusmts pshhoos pshika talitluse, tunnetuse ja kitumise hlve pshholoogia hea inimesetundja, hingeelu mistja
banaalne defektoloogia galaktika bankett deism gallup baseeruma dekaad galopp bestseller dekadents gangster bisnismen deklareerima garantii blankett delegaat gastriit blokaad delegeerima genotsiid blokk delikaatne geriaatria bloknoot delikatess gigant bluff demagoogi giljotiin boikoteerima deponent glasuur boiler deposiit gobelään boks deputaat gofreerima bravuurne dermatoloog gondel bridz desideraat gorilla broderii despoot graafika broneerima devalveerima graatsia brutaalne diadeem gradatsioon bubert didaktika grandioosne buduaar diktaat graniit bukett diskreetne granuleerima buklet diskussioon greip buliimia dogmaatik grimass butafooria drastiline groteskne
President moodustab valitsuse omal äranägemisel ja Senat ei sekku valitsuse moodustamise poliitilistesse küsimustesse. Senat küll annab presidendile nõusoleku nimetada konkreetne isik ministriks, kuid ta tegelikult kontrollib Senat vaid kandidaadi reputatsiooni. Lähemalt võib dualistlikku (presidentaalset) vabariiki iseloomustada järgmiselt: 1) Kõikide võimuharude mandaadi päritolu on erinev. Kongress saab mandaadi otsestel valimistel rahvalt, kusjuures iga deputaat saab mandaadi ainult oma osariigist. President valitakse rahva poolt valijameeste kaudu. Sellega omandab president toetuse mitte ainult osariigiti vaid üle terve riigi. Seetõttu väidetakse, et presidendi mandaat on tugevam kui parlamendil. Föderaalne Ülemkohus nimetatakse presidendi poolt senati nõusolekul. 2) Kogu seadusandlik võim on Kongressi (parlamendi) käes. Presidendil pole seadusandliku algatuse õigust
Tänapäeval peetakse ükskõik mis kujul varanduslikku tsensust ebademokraatlikuks. e.sooline tsensus. Seda tsensust tänapäeval demokraatlikes riikides ei kasutata. Viimaseks Euroopa riigiks, kes sellest tsensusest loobus, oli Ðveits, kes andis 1971. aastal valimisõiguse naistele. f.haridus- või kirjaoskuse tsensus. Haridustsensust tänapäeval praktiliselt ei kasutata. Kirjaoskuse tsensust nõutakse näiteks Brasiilias, kus deputaat peab oskama lugeda ja kirjutada riigikeeles. g.religioosne tsensus. Seda on kasutatud tänapäeval islamimaades, näiteks Iraanis peab parlamenti kuulumiseks aktiivselt tunnustama islamiusku. h.moraalsed tsensused. Näiteks eeskujulik eluviis, head kombed, enda vara vaba kasutamine. Näiteks Mehhikos pole valimisõigust narkomaanidel ja nendel, kes tegelevad süstemaatilise joomisega, Hollandis ei saa parlamenti kuuluda need, kellelt vanemlikud õigused on ära võetud
seadustega) ja mis sätestab üldised funktsioonid ja pädevuse, mille alusel parlamendiliige talitab oma parimat äranägemist ja veendumusi mööda ühiskonna ja riigi hüvanguks, ilma et ta oleks otseselt seotud mingi kindla valijaskonna ning selle poolt rangelt määratud volituste piiride või ekstra talle antud ülesandega (kuna tänapäeval on valdavalt levinud salajane hääletamine, siis ei saagi deputaat ju teada, kes teda isikuliselt valisid! Hilisem viide a' la "mina valisingi sind" võib olla 50:50 kas tõde või spekulatsioon). Imperatiivne mandaat tähendab, et volitatu on absoluutselt seotud oma valijatega nende poolt määratud volituste ja ülesannete läbi. Imperatiivne mandaat on ajalooliselt vanem kui vabamandaat ning põhimõtteliselt eeldaks ta avalikku valimist - valija ei tohiks sel juhul jääda deputaadi suhtes anonüümseks
annaabi.ee 
