indemniteet ja immuniteet. 1) Diskontinuiteet – antud koosseisu volituste lõppedes jäävad lõplikult otsustama küsimused lõpetamata, järgmin ekoosseis ei ole seotud eelneva arvamusega. 2) Indemniteet – parlamendisaadikuid ei tohi võtta vastustusele parlamendis esitatud mõtteavalduste või vastava hääletamise eest. 3) Immuniteet – parlamendi eriloata ei tohi ühtegi pralamendisaadikut võtta kriminaalvastutusele. Juriidilise laadi tunnused: 1) Deputaadid ei ole tema liikmed mitte oma õigusega, vaid neid valinud rahva esindajatena. Nad on esindusmandaadiga; 2) Parlament on avalik-õiguslik kolleegium, mitte korporatsioon – raha, mida ta kasutab on riigi raha ja tuleb riigieelarvest; 3) Parlament kuulub avaliku õiguse valdkonda, sest ta on rahva valimisvolituste alusel esmane, tuletatud kõrgem võim riigis; 4) Parlament on alaline legaalsel alusel valitav institutsioon;
§ 2. Subjektiivse valimisõiguse printsiibid Nende printsiipide all mõistetakse subjektiivse valimisõiguse teostamise tingimusi, mille korral valimisi saab pidada rahva tahte tõeliseks väljenduseks. Nende printsiipide rikkumisel on valimiste legitiimsus küsitav, ehkki ei pruugitud rikkuda ühtegi selles riigis kehtivat normi. Neid printsiipe on PStes sõnastatud erinevalt. Saksa konstitutsioon: "Bundestagi deputaadid valitakse üldistel, otsestel, vabadel ja võrdsetel valimistel salajase hääletamisega." Hisp konstitutsioon: "Kongress koosneb mitte alla 300 ja mitte üle 400 deputaadist, kes on valitud üldistel, vabadel, võrdsetel ja otsestel valimistel salajasel hääletamisel tingimustel, mis on kehtestatud seadusega." Eesti põhiseadus -- vt. § 60. Subjektiivse valimisõiguse printsiibiks on üldine valimisõigus, s.t. et vähemalt aktiivne valimisõigus on
kandidaat). Valimised toimusid territoriaalsel põhimõttel 2) Oli ette nähtud deputaadi tagasikutsumise võimalus. See õigus oli kandidaadi üles seadnud kollektiivil, mitte aga valimisringkonna valijatel. Deputaadi tagasi kutsumise võimalusega saavutati kontroll deputaadi tegevuse üle 3) Rahva esindusorganid polnud alaliselt tegutsevad, vaid käisid koos perioodiliselt (üldriiklikul tasandil 1-2 korda aastas, kohalikul tasandil sagedamini). Deputaadid töötasid esindusorganis põhitöö kõrvalt. Tegelikult andis seaduse jõuga üldakte suhteliselt väikesearvulise liikmeskonnaga kollegiaalorgan Ülemnõukogu Presiidiumi. Rahva esindusorgan (Ülemnõukogu) hiljem üksnes kiitis üldakti heaks ja kinnitas selle. Sisulist arutelu ja parlamendile omast debatti ülemnõukogus ei toimunud 4) Nii nõukogud kui nende täitevorganid tegutsesid faktiliselt parteiorganite kontrolli all.
Indemniteet tähendab, et deputaate ei tohi ei ametisoleku ajal ega ka peale volituste lõppemist võtta vastutusele parlamendis esitatud mõtteavalduse (sh poliitilise seisukoha) või vastava hääletamise eest, v.a. kellegi teise laimamine. Immuniteet (versus deputaadi immuniteet) tähendab, et parlamendi eriloata ei tohi ühtegi deputaati võtta kriminaalvastututusele (mõnel pool - kohtulikule vastutusele). Parlamendi juriidilise laadi tunnuseid: 1) deputaadid ei ole tema liikmed mitte oma õigusega, vaid neid valinud rahva esindajatena, st nad on spetsiifilise avalikõigusliku volitusega isikud esindusmandaadiga (välja arvatud mõnes parlamendis ülemkodade liikmed pärilikult või muul alusel - näiteks Inglismaa parlamendi Lordidekoda); 2) parlament on avalik-õiguslik kolleegium, mitte korporatsioon - raha mida ta kasutab on riigi raha ja tuleb riigieelarvest;
annaabi.ee 
