referendumi ja presidendi otsevalimise olemasolu on küll demokraatlikud, kuid nende rakendamine või mitterakendamine sõltub konkreetse riigi traditsioonidest. Presidendi otsevalitavuse rakendamise vajalikkus sõltub ka presidendi pädevusest (vt lähemalt õppevahendi lk 58-59). Parlamendi liikme tagasikutsumine oli omal ajal levinud nõukogude vabariigi tüüpi riikides, mis polnud demokraatlikud, ja selle instituudi eesmärgiks oli saavutada parteiorganite ja täitevvõimu kontroll deputaadi tegevuse üle. Demokraatlikes riikides on deputaadi tagasikutsumise õigust kastutatud USA mõnes osariigis munitsipaaltasandil. 28. Mida kujutab endast poliitiline reziim? Millised on autoritaarse poliitilise reziimi tunnused? Poliitilise reziimi all mõistetakse neid faktilisi ehk tegelikke meetodeid, mille abil võimu teostatakse, ja milline on isiku tegelik õiguslik seisund ühiskonnas ja vahekorrad riigivõimuga. Poliitilist reziimi
ringi neid parteisid, kes I ringis ei saanud ühtegi häält, kuigi sellistel parteidel võib olla väga suur häälte jääk. Sagedamini kasutatakse moodust, kus mandaatide jagamisest jäetakse välja need parteid, kes said alla teatud protsendi häältest, näiteks Saksa ja Ungari 5%, Bulgaaria ja Itaalia 4%, Hispaania 3%, Iisrael 1%. 1993 Poola Seimi valimistel oli parteidel valimiskünniseks 5% ja valimisliitudel 8%. Seda süsteemi rakendati mitmemandaadilistest ringkondadest Seimi 391 deputaadi valimisel. 69 Seimi deputaati valiti üleriigilises ringkonnas, kus künnis oli 7%. Kui künnis on liiga kõrge või parteisid on valimistel väga palju, siis läheb suur hulk hääli kaotsi. Näiteks 1990 oli Tšehhoslovakkias väike künnis (4%), aga osales palju parteisid. Tulemusena läks kaotsi 18.5% häältest. Valimisnimekirjade ühendamine Nimekirjade ühendamine seisneb selles, et mitu parteid astuvad valimisteks valimisliitu ehk blokki ja
menetlusest kõik osundatud koosseisu poolt lõplikult otsustamata küsimused, eriti seaduseelnõud (järgmine koosseis ei ole seotud eelneva arvamustega). Indemniteet tähendab, et deputaate ei tohi ei ametisoleku ajal ega ka peale volituste lõppemist võtta vastutusele parlamendis esitatud mõtteavalduse (sh poliitilise seisukoha) või vastava hääletamise eest, v.a. kellegi teise laimamine. Immuniteet (versus deputaadi immuniteet) tähendab, et parlamendi eriloata ei tohi ühtegi deputaati võtta kriminaalvastututusele (mõnel pool - kohtulikule vastutusele). Parlamendi juriidilise laadi tunnuseid: 1) deputaadid ei ole tema liikmed mitte oma õigusega, vaid neid valinud rahva esindajatena, st nad on spetsiifilise avalikõigusliku volitusega isikud esindusmandaadiga (välja arvatud mõnes parlamendis ülemkodade liikmed pärilikult või muul alusel - näiteks Inglismaa parlamendi Lordidekoda);
võtta. 45. Puutumatus (immuniteet kitsamas tähenduses) – mõiste ja tähtsus PS § 76 Riigikogu liige on puutumatu. Teda saab kriminaalvastutusele võtta ainult õiguskantsleri ettepanekul Riigikogu koosseisu enamuse nõusolekul. Traditsiooniliselt kaitseb immuniteet parlamendiliiget täitevvõimupoolse meelevaldse kriminaalsüüdistuse alusel kohtu alla andmise, vahistamise, läbiotsimise ja tema kirjavahetussaladusse sekkumise eest. Eri riikides on deputaadi immuniteet sätestatud mõneti erinevalt. 46. Vastutamatuse ja puutumatuse garantii erinevus Vastutamatuse põhimõte - Riigikogu liige ei kanna õiguslikku vastutust hääletamise ja poliitiliste avalduste eest Riigikogus ja selle organites (PS § 62). Selle on põhimõtte eesmärk on tagada, et: Riigikogu liige saaks täita rahvaesindaja ülesandeid sõltumatult ning kooskõlas oma südametunnistuse ja veendumustega;
võtta. 45. Puutumatus (immuniteet kitsamas tähenduses) mõiste ja tähtsus PS § 76 Riigikogu liige on puutumatu. Teda saab kriminaalvastutusele võtta ainult õiguskantsleri ettepanekul Riigikogu koosseisu enamuse nõusolekul. Traditsiooniliselt kaitseb immuniteet parlamendiliiget täitevvõimupoolse meelevaldse kriminaalsüüdistuse alusel kohtu alla andmise, vahistamise, läbiotsimise ja tema kirjavahetussaladusse sekkumise eest. Eri riikides on deputaadi immuniteet sätestatud mõneti erinevalt. 46. Vastutamatuse ja puutumatuse garantii erinevus Vastutamatuse põhimõte - Riigikogu liige ei kanna õiguslikku vastutust hääletamise ja poliitiliste avalduste eest Riigikogus ja selle organites (PS § 62). Selle on põhimõtte eesmärk on tagada, et: Riigikogu liige saaks täita rahvaesindaja ülesandeid sõltumatult ning kooskõlas oma südametunnistuse ja veendumustega;
annaabi.ee 
