kohaselt tuleb kõik majandussündmused kirjendada vähemalt kahel kontol: Ühe konto deebetis ja teise konto kreeditis. Lausend debiteeritava konto ja krediteeritava konto kindlaksmääramine Kontoplaan ettevõttes kasutatavate kontode loetelu, mis sisaldab kontode nimetusi ja koodtähiseid (numbriline kombinatsioon) Korrigeerimiskanded raamatupidamiskanded, mis tehakse aruandeperioodi lõpul perioodi tulude ja kulude väljaselgitamiseks Depretsiatsioonisumma = (soetusmaksumus lõppväärtus) / kasutusaeg Lõpetamisekanded on: Tulukontode sulgemine Kulukontode sulgemine Tulude ja kulude koondkonto sulgemine
printsiibist lähtuvalt tuleb kajastada auto soetusmaksumus kuluna kasutusperioodi jooksul. Seda nimetatakse soetusmaksumuse mahaarvestamiseks. Materiaalse põhivara soetusmaksumuse mahaarvestamisemeetodeid on mitmeid. Lihtsaim neist on lineaarne meetod, mille korral kajastatakse vara soetusmaksumus kuluna konstantses summas igal aastal. Materiaalse põhivara soetusmaksumuse kuluna kajastatava summa leidmine: Depretsiatsioonisumma =(soetusmaksumus lõppväärtus) / kasutusaeg (Amortisatsioonisumma) Ettemakstud (pikaajaline) kulu -näide 2. jaanuaril 20x1 soetati sõiduauto hinnaga 20 000 eurot. Raamatupidamiskanne 2. jaanuaril 20x1: D Masinad ja seadmed 20 000 K Raha 20 000 Juhtkonna hinnangul kasutatakse 2. jaanuari 20x1 soetatud sõiduautot 5 aastat ning jääkmaksumus kasutusajal lõpul on 11 000 eurot. 20x1. aasta depretsiatsioonisumma = (20 000 eurot 11 000 eurot) / 5 aastat
siis tulude ja kulude õigest vastandamise printsiibist lähtuvalt tuleb kajastada auto soetusmaksumus kuluna kasutusperioodi jooksul. Seda neimetatakse soetusmaksumuse mahaarvestamiseks. 98.Materiaalse põhivara soetusmaksumuse mahaarvestamise meetodeid on mitu. Lihtsaim neist lineaarne meetod, mille korral kajastatakse vara soetusmaksumus kuluna konstantses summas igal aastal. 99.Materiaalse põhivara soetusmaksumuse kuluna kajastatva summa leidmine: 100. Depretsiatsioonisumma ( amortisatsioonisumma = (soetusmaksumus – lõppväärtus)/kasutusaeg. 101. 102. 103. Ettelaekunud tulud on kohustisena kajastatud raha laekumine, mis kajastatakse tuluna tulevastel perioodidel. Ettemakstud tulusid nimetatakse ka avansstuluks, tulevaste perioodide tuluks jne. 104. 105. Tekkepõhised kulud kajastatakse esmalt kasumiaruandes kuluna, aga raha maksmine võib toimuda hiljem. 106
põhivara. Põhivara soetusmaksumuse depretsiatsiooni e mahaarvestamise meetodid Põhivara soetusmaksumuse mahaarvestamise meetodeid on palju siis enamkasutatavad meetodid oleks: · lineaarne e. ühtlane meetod, mille rakendamisel kantakse igal varaobjekti kasutusaastal kulumina võrdne summa; · tegevuspõhine meetod, mille puhul majanduslik eluiga väljendatakse valmistatava toodangu mahuna, töötundidena või näiteks autode puhul läbisõidetud vahemaana. Depretsiatsioonisumma arvutatakse tegeliku toodangu, töötundide või läbitud vahemaa kohta; · kiirmahaarvestise meetodid, millest on enamkasutatavad kasutusaastate järjenumbrite summa meetod ja kahekordselt alaneva jäägi meetod. Nende meetodite puhul on depretsiatsioonisumma kõige suurem varaobjekti esimesel kasutusaastal, vähenedes järgmistel kasutusaastatel järk-järgult. 1. Lineaarne (sirgjooneline, proportsionaalne) (Straight-line method)