hirmutavaks; mõte, kujutlus foobsesse situatsiooni sattumisest põhjustab tavaliselt ärevuse tõusu. · Foobiate alla ei kuulu enamus haigustega ("nosofoobia") või välimuse muutusega ("düsmorfofoobia") seotud hirme, mis leiavad käsitlemist hüpohondria all (F45.2). Foobia võib esineda sageli koos depressiooniga. · Depressiivne meeleolu liitub sageli mõnedele foobiatele, eriti agorafoobiale. Primaarne foobne ärevus muutub alati tugevamaks depressiooniepisoodi ajal. · Depressiooniepisoodi ajal võib ajutiselt kaasuvana esineda foobset ärevust. Juhul, kui seisund vastab depressiooni kriteeriumidele enne, kui ilmnesid foobia sümptomid, käsitletakse foobiat depressiooni avaldusena. · Foobses situatsioonis tekkinud paanikahoogu käsitletakse foobia raskuse avaldusena ja mitte paanikahäirena. · Paanikahäiret saab diagnoosida kui ärevus kindlalt ei ole seotud väliste
ärevuse tõusu. · Foobiate alla ei kuulu enamus haigustega ("nosofoobia") või välimuse muutusega ("düsmorfofoobia") seotud hirme, mis leiavad käsitlemist hüpohondria all (F45.2). Foobia võib esineda sageli koos depressiooniga. · Depressiivne meeleolu liitub sageli mõnedele foobiatele, eriti agorafoobiale. Primaarne foobne ärevus muutub alati tugevamaks depressiooniepisoodi ajal. · Depressiooniepisoodi ajal võib ajutiselt kaasuvana esineda foobset ärevust. Juhul, kui seisund vastab depressiooni kriteeriumidele enne, kui ilmnesid foobia sümptomid, käsitletakse foobiat depressiooni avaldusena. · Foobses situatsioonis tekkinud paanikahoogu käsitletakse foobia raskuse avaldusena ja mitte paanikahäirena. · Paanikahäiret saab diagnoosida kui ärevus kindlalt ei ole seotud väliste
1 Düstüümia See seisund ei ole tegelikult depressioon, vaid tavaliselt pikaleveninud (sageli elukestev) kurvameelsuse seisund. Düstüümia puhul on põhimeeleolu suurema osa inimestega võrreldes halvem, elu võib tunduda raske ja sageli ka rõõmutu. Tavaliselt algab häire varases täiskasvanueas ja kestab vähemalt mitu aastat, vahel määramatult (see tähendab häire algust ei ole võimalik määratleda). Kui algus on hilisemas vanuses, tekib see sageli pärast üksikut depressiooniepisoodi ja seostub raske kaotuse või mõne muu stressirohke elusündmusega. 2 Depressiooni tekke põhjused Psühholoogilised põhjused Depressioon võib ilmneda mitmel viisil: · see võib tekkida järsku, ilma hoiatuseta · sellel võib olla hiiliv algus · see võib vallanduda psühholoogilise trauma, stressi või probleemide tõttu · see võib tekkida iseenesest, ilma et selleks oleks erilist põhjust · see võib tekkida muul viisil
on ka teine siht: ennetada haiguse kordumist ehk relapsi. Õnneks annab pikaajalise depressiooni tsüklit mitmel moel murda, kuid esmalt peate te teadma, millega teil on tegemist. Alles siis olete valmis tegutsema. Niisiis vaadelgem, kuidas võib depressioon välja näha ning kuidas see mõjutab relapsi ennetamist. Depressiooni käigu lühiiseloomustus Depressiooni käigust võib aimu saada ajadiagrammide abil. Näiteks diagramm 8a kujutab üht depressiooniepisoodi. Diagramm 8a Kui depressiooni ei ravita, kestab enamik episoode keskmiselt 12 kuud. Raviga võib seda aega muidugi oluliselt lühendada. Diagramm 8b kujutab veelgi levinumat seisundit: korduvat depressiooni. Episoodide vahe võib olla kaks-kolm aastat. Diagramm 8b Kui inimesel esineb depressioon esimest korda, on raske aimata, kas ta hakkab hiljem korduma, kuid mõningate märkide järgi võib seda ennustada
annaabi.ee 
