saada varade loomiseks vajalikke vahendeid mitmesugustest erinevatest allikatest. (J.Bõtkova, A.Teearu ,,Ärirahandus")) Finantsturg jaguneb rahaturuks ja kapitalituruks. 1.2. Rahaturg 4 Ainetöö: Alustava ettevõtte finantsplaneerimine Rahaturul ringlevad lühiajalised kohustused (kuni 1 aasta). Selliste kohustuste hulka kuuluvad näiteks valitsuse ning mitmesuguste ettevõtete ja finantsasutuste poolt väljastatud vekslid, deposiitsertifikaadid jne. Finantsturgudel ringlevad samuti tagasiostulepingud (repod), mis näevad ette väärtpaberit ostu ja hiljem tagasiostu varem kokkulepitud hinna eest. Nende finantsinstrumentide likviidsuse tase on tavaline.(J.Bõtkova, A.Teearu ,,Ärirahandus") 1.3. Kapitaliturg Kapitaliturul ringlevad pikaajalised kohustused (tähtajaga üle 1 aasta) ja ettevõtte aktsiad ning võlakirjad. Kapitalituru näitena võib nimetada fondibörsi (Tallinna Väärtpaberibörs).
omavahel kohtuvad isikud, kellel on ajutine kapitali ülejääk või puudujääk. Seega koondavad finantsvahendused erinevate allikate finantsvahendeid ning annavad selle arvelt krediiti. Finantsturud liigitatakse rahaturgudeks ja kapitaliturgudeks: - Rahaturgudel kaubeldakse lühiajaliste finantsinstrumentidega (tähtajaga kuni 1.a.). Selliste instrumentide hulka kuuluvad valitsuse, ettevõtete ja finantsasutuste poolt emiteeritud vekslid, deposiitsertifikaadid ja muud taolised paberid. Nimetatud vahenditega saavad ettevõtted kindlustada ja reguleerida enda likviidsust. - Kapitaliturgudel ringlevad pikaajalised finantsinstrumendid (üle 1.a.) nendeks on aktsiad ja võlakirjad. Kapitaliturg jaguneb omakorda esma- ja järelturgudeks. Kapitalituru väärtpaberid peavad peale esmast emissiooni läbima esmaturu, kus nendega kaubeldakse nimiväärtuses või ülekurssiga. Järelturgudel kujuneb väärtpaberi
Finantsvarade kohustused tekivad sageli finantsturgudel, kus omavahel saavad kokku ettevõtted, kellel on vahendite puudujääk või need ettevõtted kellel on ülejääk ja saavad selle teenima panna. Ettevõttel on võimalik hankida rahalist ressurssi erinevatest allikatest ja üks peamisi on rahaasutused. Finantsturud jaotatakse kaheks: rahaturud ja kapitaliturud. Rahaturgudel kaubeldakse lühiajaliste finantsinstrumentidega (kuni aastase tähtajaga). Selleks võivad olla vekslid, deposiitsertifikaadid. Kapitaliturgudel on pikaajalised finantsinstrumendid, peamiselt aktsiad ja võlakirjad. Tähtajaga üle aasta. Kapitaliturud jagunevad esmas ehk primaarturuks ja järeldunuks ehk sekundaarturuks. Esmasturul kaubeldakse aktsiatega peale nende emiteerimist. Kui aktsiad on esmasturu läbinud (nendega on kaubeldud), siis edasi kaubeldakse nendega järelturgudel. Tegelikult ei ole nimetatud turgude vahel praktilist vahet, sest mõlemaid tehinguid teostavad enamus finantsturgusid
Finantsvarade kohustused tekivad sageli finantsturgudel, kus omavahel saavad kokku need, kellel on vahendite puudujääk või ülejääk. Ettevõttel on võimalik hankida rahalist ressurssi erinevatest allikatest ja üks peamisi on rahaasutused. Finantsturud jaotatakse kaheks: rahaturud ja kapitaliturud. Rahaturgudel kaubeldakse lühiajaliste finantsinstrumentidega (kuni aastase tähtajaga). Selleks võivad olla vekslid, deposiitsertifikaadid. Kapitaliturgudel on pikaajalised finantsinstrumendid, peamiselt aktsiad ja võlakirjad. Tähtajaga üle aasta. Kapitaliturud jagunevad esmas ehk primaarturuks ja järeldunuks ehk sekundaarturuks. Esmasturul kaubeldakse aktsiatega peale nende emiteerimist. Kui aktsiad on esmasturu läbinud (nendega on kaubeldud), siis edasi kaubeldakse nendega järelturgudel. Tegelikult ei ole nimetatud turgude vahel praktilist vahet, sest mõlemaid tehinguid teostavad enamus finantsturgusid
Kergestirealiseeritavad väärtpaberid (KRVP) (miks sinna raha paigutatakse) = agressiivne versus konservatiivne finantseerimispoliitika Sularaha liikumine ja selle säilitamise motiivid Riski-tulu kompromiss rahaoperatsioonide juhtimises 0-saldo arved raharingluse korraldamiseks Sularaha tellimuse optimaalse suuruse kindlaksmääramine (Miller-Orri mudel) KRVP liigid : 1. Riigikassa lühiajalised võlakirjad 2. Föderaalameti väärtpaberid 3. Aktsepteeritud pangavekslid 4. Lepingulised deposiitsertifikaadid, CD 5. Kommertspaberid 6. Tagasiostuleping ehk repo 7. Aktsiad Eelpool nimetatutest kõige likviidsemaks loetakse riigikassa võlakirju, seevastu kommertspaberid on nendest kõige vähem likviidsed, kuna nad ei oma reaalset järelturgu. Ettevõtte kassaseis muutub põhiliselt seoses põhitegevusega. Regulaarsed rahavood kassasse -- kaupade müügist, ettevõtte põhitegevusest; ebaregulaarsed sissetulekud -- tulud võlakirjade, eelisaktsiate, lihtaktsiate eest (intressid).
annaabi.ee 
