/var/www/html/annaabicron/doc/14490998629056.doc 1 verekaotuse vastu. 2.4. Vere üldhulk organismis (maht ja %): hobune, veis, siga, lammas, koer, kass, inimene, kana. hobune (10%), veis, kodulinnud, inimene (8%) ja laps (9%), siga (4%), koer (8-10%) 2.4.1. Vere mahu määramine. Verekaotuse puhul tuleb vaadata kliinilist pilti, objektiivselt saab mõõta nt. tampoonide kaalumisel operatsioonidel. 2.4.2. Ringlev ja depooveri. Ringlev veri ringleb aktiivselt soonestikus. Depooveri paikneb põrnas, nahas, maksas ja kopsudes. Verekaotusel suunatakse ringlusesse depooveri. Üks vererõhu säilitamise mehhanismidest. 2.4.3. Verekaotus ja selle eluohtlikkus. Aeglane ja kiire verekaotus. Kiire – vererõhk langeb järsult, koed jäävad ilma hapnikust ja jääkained kuhjuvad. Surm, kui 30-50% verest väljub 30 min jooksul. Mehh. ei jõua käivituda.
kudedest soontesse, diurees vereplasma ensüümid; kaitse Jättes tsitraatverega kapillari üheks 26. Hüübimise laps, kuna ema organismis peale väheneb, ringlusse suunatakse verekaotuse vastu vere tunniks vertikaalasendise, loetakse käivitusmehhanism. Hüübimist esimest sünnitust moodustunud depooveri, südamesagedus tõuseb, hüübimismehhanismi kaudu. plasmasamba kõrgus mm-des. soodustavad tegurid. antikehad võivad difundeeruda läbi tekib janu. Need mehhanismid 12. Punaliblede e. erütrotsüütide 18. Hemoglobiini struktuur, Vere Vere kokkupuutel haava platsenta ja põhjustada loote
4. Vere maht. Aeglase ja kiire verekaotuse tagajärjed. ·Kiire ja aeglase verekaotuse tagajärjed: a)Kiire: vererõhujärsk langus, koed jäävad ilma hapnikust,kuhjuvad jääkained b)surm, kui 30-50% verest väljub organismist 30 min jooksul c)Aeglane: võib eemaldada kuni 75% verest, ilma et vererõhk langeks alla kriitilise piiri tänu vererõhku säilitavate mehhanismide rakendumisele:veresooned ahenevad, vesi liigub kudedest soontesse, diurees väheneb, ringlusse suunatakse depooveri, südamesagedus tõuseb, tekib janu. Need mehhanismid käivituvad mõne minuti kuni mõne tunni jooksul. 5. Vere füsikokeemilised omadused (viskoossus, osmootne rõhk, onkootne rõhk, pH). ·Viskossus: Viskoossusiseloomustab vere voolamisomadusi võrreldes sama koguse veega. Vereplasma viskoossusmoodustab 1,9-2,6. Vereplasma viskoossuse määrab valgusisaldus (60-80g/l). Täisvere viskoossuson 4-6, selle annavad lisaks valkudele vormelemendid, esmajoones punalibled
4. Vere maht. Aeglase ja kiire verekaotuse tagajärjed. ·Kiire ja aeglase verekaotuse tagajärjed: Kiire: vererõhujärsk langus, koed jäävad ilma hapnikust,kuhjuvad jääkained, surm, kui 30-50% verest väljub organismist 30 min jooksul Aeglane: võib eemaldada kuni 75% verest, ilma et vererõhk langeks alla kriitilise piiri tänu vererõhku säilitavate mehhanismide rakendumisele:veresooned ahenevad, vesi liigub kudedest soontesse, diurees väheneb, ringlusse suunatakse depooveri, südamesagedus tõuseb, tekib janu. Need mehhanismid käivituvad mõne minuti kuni mõne tunni jooksul. 5. Vere füsikokeemilised omadused (viskoossus, osmootne rõhk, onkootne rõhk, pH). ·Viskossus: Viskoossusiseloomustab vere voolamisomadusi võrreldes sama koguse veega. Vereplasma viskoossus moodustab 1,9-2,6. Vereplasma viskoossuse määrab valgusisaldus (60-80g/l). Täisvere viskoossuson 4-6, selle annavad lisaks valkudele vormelemendid, esmajoones punalibled
annaabi.ee 
