65.Kategoorilises süllogismis esineb termini lubamatu laiendamine siis, kui termin: Esineb järelduses täies mahus, eelduses mitte. 66.Üldiseskvantori sissetoomisel (loomulikus tuletussüsteemis) tuleb asendada … Suvaline konstant kvantoriga seotud muutujaga. 67.Milline järgnevatest arutlustüüpidest kehtib liigitav-kategoorilise süllogismi korral, kuid ei kehti (mittevälistava) disjunktiivse süllogismi korral? Modus ponendo tollens 68.Deontilises loogikas on toimingu p eituseks toiming, mille agent sooritab parajasti siis, kui ta … Kõnealust toimingut (p) ei soorita. 69.Kui termini sisu väheneb, siis sama termini maht … Kas suureneb või ei muutu. 70.Milline järgnevatest väidetest on väär? Kui kehtivas kategoorilises süllogismis … on kindlasti tegemist entümeemiga. Pole teada väidete tõesus 71.Aleetilises modaalses loogikas kehtib, et … Iga tõene lause on võimalik. 72
norme (käske, seadusi jne). Käitumise või toimingu p staatust formaliseeritakse deontiliste operaatorite abil: · kohustuslik, et p ... - tähistatakse O(p) (ik obligatory); · lubatud, et p ... - tähistatakse D(p) (ik permitted); · keelatud, et p ... - tähistatakse F(p) (ik forbidden, prohibited); · normatiivselt neutraalne (ükskõikne), et p - tähistatakse I(p). (ik gratuitous) Erilist staatust juriidilises deontilises loogikas omab normatiivselt neutraalne ( ehk ükskõikne) modaalsus. Õiguse seisukohalt lähtudes saab igasugune toiming või käitumine olla (antud hetkel) hinnatud kahest printsiibist lähtudes. Liberaalne printsiip: igasugune toiming, mis ei ole ... a) ... juriidiliselt reguleeritud, on lubatud - I(p) D(p); b) ... keelatud on lubatud . ¬F(p) D(p). Despootlik printsiip: keelu puudumisest ei järeldu toimingu lubatavus: ¬ (¬ F(p) D(p)).
- Toimingute p ja q disjunktsioon on toiming p ∨ q, mille agent sooritab parajasti siis, kui ta sooritab vähemalt ühe antud toimingu. - Toimingute p ja q implikatsioon on toiming p → q, mille agent sooritab parajasti siis, kui pole nii, et ta sooritab esimese ja ei soorita teist toimingut. - Toimingute p ja q ekvivalents on toiming p q, mille agent sooritab parajasti siis, kui ta sooritab mõlemad antud teod või jätab need mõlemad sooritamata. Tehete järjekord on deontilises loogikas sama, mis lausearvutuses. (vt käesoleva materjali p 14) ! 13/14 38. DEONTILISTE OTSUSTUSTE LOOGILINE RUUT. kohustuslikkus O lubatus P keelatus F neutraalsus I Modaalsuse kohustuslik seosed loogilises ruudus: Kui p on kohustuslik, siis on see lubatud: O(p) → D(p).
- Toimingute p ja q disjunktsioon on toiming p q, mille agent sooritab parajasti siis, kui ta sooritab vähemalt ühe antud toimingu. - Toimingute p ja q implikatsioon on toiming p q, mille agent sooritab parajasti siis, kui pole nii, et ta sooritab esimese ja ei soorita teist toimingut. - Toimingute p ja q ekvivalents on toiming p q, mille agent sooritab parajasti siis, kui ta sooritab mõlemad antud teod või jätab need mõlemad sooritamata. Tehete järjekord on deontilises loogikas sama, mis lausearvutuses. (vt käesoleva materjali p 14) ! 13/14 38. DEONTILISTE OTSUSTUSTE LOOGILINE RUUT. kohustuslikkus O lubatus P keelatus F neutraalsus I Modaalsuse kohustuslik seosed loogilises ruudus: Kui p on kohustuslik, siis on see lubatud: O(p) D(p). Kui p on kohustuslik, siis ei ole see keelatud: O(p) ¬F(p).
Deontilised operaatorid: · kohustuslik, et p ... tähistatakse Op ( p) (obligatory); · lubatud, et p ... tähistatakse Pp ( p) (permitted); · keelatud, et p ... tähistatakse Fp (¬ p) (forbidden); · normatiivselt neutraalne, et p tähistatakse Ip (indifferent). Operaatorite definitsioonist on näha, et deontiline operaator kohustuslik on aleetilise operaatori paratamatu analoog ning operaator lubatud on operaatori võimalik analoog deontilises loogikas. Deontilist loogikat saab siduda õigusnormidega, moraalinormidega, tavadega jm-ga. Õigusliku argumentatsiooniga seotud deontiline loogika püüab käsitleda õigusnorme. Õigusnormide eesmärk on keelata ühiskondlikult ohtlik toiming (seda saab siduda operaatoriga keelatud) ja seada kohustuslikuks ühiskonnale vajalik toiming (seda saab siduda operaatoriga kohustuslik). Erinevates ühiskondades on erinevalt käsitletud operaatorite lubatud ja normatiivselt neutraalne suhet.