Vee temperatuuril 10 kraadi ei suuda organism isegi intensiivse füüsilise aktiivsusega tagada piisavat soojusproduktsiooni ja tekib alajahtumine. Letaalne temperatuur Palavik on nähtus, kus kehatemperatuur tõuseb tavalisest kõrgemaks. Palavik pole haigus vaid näitab seda et organism reageerib nakkusele. Kui keha temperatuur tõuseb 42- 44 kraadini, tähendab see ülemise letaalse temperatuuri saavutamist ja mõne aja möödudes inimene sureb. Tavaliselt selgitatakse seda ensüümide denatureerimisega, kuid see ei ole ainus põhjus. Tõenäoliselt saabub surm organism ülekuumenemisel ainevahetuse tasakaalustamatuse tõttu, sest ensüümid töötavad erineva intensiivsusega. Temperatuuri tõustes aktiviseeruvad mõned ensüümid rohkem kui teised. Sellest tulenevalt hakkavad kuhjuma mõned ainevahetuse vaheproduktid , samal ajal kui eluliselt vajalikke lõpp produkte jab puudu. Lõpuks kahjustuvad rakud pöördumatult eriti ajus. LIHASEKRAMBID -
filtritakse umbes pool lahusest. Saadud filtraadile lisatakse kristalset (NH4)2SO4 küllastunud lahuse saavutamiseni. Jälgitakse albumiinide sademe teket. Albumiinide sade oli hägusem ja tihedam kui globuliinide sade. Järeldus Kuna albumiinide sade oli tihedam, on munavalgus albumiine rohkem ja globuliine vähem. 1.1.7. Valkude termiline denatureerimine ja lahustuvuse sõltuvus pH-st Kõik valgud denatureeruvad kõrgel temperatuuril pöördumatult. Tavaliselt kaasneb valgu denatureerimisega valgu väljasadestumine lahusest. Kui aga keskkonna pH väärtus erineb tunduvalt valgu isoelektrilise täpi (pI) väärtusest, siis ei pruugi denatureerunud valk lahusest välja sadestuda. Valgu pI näitab keskkonna pH väärtust, mille juures valgumolekulis on positiivsete ja negatiivsete laengute hulk võrdne, seega molekuli summaarne laeng võrdub 0-ga. Sellest tingituna valgumolekulid agregeeruvad hõlpsasti ning sadestuvad lahusest välja. Seevastu pI-
Tekib albumiinide sade. Tulemus: Globuliinide sade oli õrn, albumiinide sade oli paremini tuvastatav (valge hägune sade), seega albumiine sisaldus munavalgus on suurem kui globuliinide sisaldus. 1.1.7 Valkude termiline denatureerimine ja lahustuvuse sõltuvus pH-st Kõik valgud denatureerivad (ruumilist struktuuri fikseerivad nõrgad sidemed katkevad) kõrgel temperatuuril pöördumatult, kuid temperatuur võib olla erinev, see sõltub konkreetsest valgust. Denatureerimisega kaasneb tavaliselt valgu väljasadestumine lahusest. Denatureerunud valk ei pruugi aga lahusest välja sadeneda, kui keskkonna pH väärtus erineb tunduvalt valgu pI (isoelektriline täpp) väärtusest. Valgu pl näitab keskkonna pH väärtust, millal valgumolekulis on positiivsete ja negatiivsete laengute arv võrdne, st molekuli summaarne laeng on null. Sellest tingituna sadestuvad valgumolekulid välja. Kui aga pl ja pH on väga erinevad, siis väljasadestumist ei toimu.
Töö käik: Kahte katseklaasi valatakse kummassegi 2 ml munavalgu lahust. Ühte neist lisatakse 1 ml kontsentreeritud etaan- e äädikhapet. Mõlemaid katseklaase kuumutatakse. Järeldus: Katseklaas, mis sisaldas äädikhapet (pildil vasakul), jäi läbipaistvaks, valku välja ei sadestunud, sest katseklaasi keskkonna pH väärtus erines tunduvalt valgu isoelektrilise täpi (pI) väärtusest. Segu, kus äädikhapet aga polnud (pildil paremal), toimus valgu denatureerimisega ka sadestumine. Sadestumine toimus, sest katseklaasi keskkonna pH ei erinenud palju valgu isoelektrilise täpi (pI) väärtusest. 1.1.8 Valkude sadestamine orgaaniliste lahustitega Etanool, atsetoon jt. veega segunevad orgaanilised solvendid kutsuvad valgumolekulides esile aminohapete apolaarsete (= hüdrofoobsete) radikaalide pöördumise molekulide välispinnale. Toimub valgu dehüdratiseerumine, mistõttu valk sadestub lahusest välja
Töö käik: Kahte katseklaasi valatakse kummassegi 2 ml munavalgu lahust. Ühte neist lisatakse 1 ml kontsentreeritud etaan- e äädikhapet. Mõlemaid katseklaase kuumutatakse. Järeldus: Katseklaas, mis sisaldas äädikhapet (pildil vasakul), jäi läbipaistvaks, valku välja ei sadestunud, sest katseklaasi keskkonna pH väärtus erines tunduvalt valgu isoelektrilise täpi (pI) väärtusest. Segu, kus äädikhapet aga polnud (pildil paremal), toimus valgu denatureerimisega ka sadestumine. Sadestumine toimus, sest katseklaasi keskkonna pH ei erinenud palju valgu isoelektrilise täpi (pI) väärtusest. 1.1.8 Valkude sadestamine orgaaniliste lahustitega Etanool, atsetoon jt. veega segunevad orgaanilised solvendid kutsuvad valgumolekulides esile aminohapete apolaarsete (= hüdrofoobsete) radikaalide pöördumise molekulide välispinnale. Toimub valgu dehüdratiseerumine, mistõttu valk sadestub lahusest välja
annaabi.ee 
