Iganädalane ajaleht 06.10 450 eKr 2 DENAARI KEISRIRIIGI RAHVALOENDUS Meie riigi esimese seisu, siis on rahvaloenduse ratsanikud tulemused on lihtrahvast pika selgunud. puuga ees. Kõige suurem osa Senaatorid, meie rahvastikust on riigi ülikud on orjad (50%) ehk kõige väiksem isandate kõnelevad grupp ühis- tööriistad. Neile konnast (2%), järgnevad suure nende hulgast vahega vabaks- määratakse lastud (24%). tähtsamad riigi-
tase sõltus kõnealuse isiku sotsiaalsest staatusest. Arvestati kolme astet: aadlik (nobilis), vabakodanik (liber) ja talupoeg/tööline (litus või poolvaba kodanik). Lisaks olid ka orjad, kuid nendel oli ainult nende turuväärtus. Lisaks oli ka vaimulikkond, kuid neid ei arvatud Charlemagne valitsemise ajal germaani seaduste hulka. Trahv (või kompensatsioon) Friisias vabakodaniku tapmise eest oli 53 solidust (kuldmünti) ja 1 denaari või tremissi. Tavalistes müntides võrdub see 1920 hõbepenni. Talupoja trahv oli täpselt pool vabakodaniku omast. Trahv aadliku tapmise eest on regionaalselt erinev: Kesk-Friisias oli see 80 solidust (täpselt 50% rohkem kui vabakodaniku eest), kuid Ida- ja Lääne-Friisias oli see 106 solidust ja 2 denaari (2x rohkem kui vabakodaniku eest). Seega oli talupoja-vabakodaniku-aadliku suhe Kesk- Friisias kui 1-2-3, samas kui Ida- ja Lääne-Friisias oli see 1-2-4. Sellised piirkondlikud
· Kingitused (liidu, sõprus, kihla jne) · Ordaalid (jumalaotsused) Väljavõte Ur-Nammu seadustest · 14. kui keegi süüdistab noore mehe naist, et ta on lebanud teise süles, kuid siis, kui Jõgi puhastab tema, süüdistaja kaalugu 20 seeklit hõbedat Lex Salica I · I Kohtusse kutsumisest · § 1. Kui keegi on kutsutud kohtusse (ad mallum) kuninga seaduste kohaselt ja jätab ilmumata, saab trahvi 600 denaari, mis teeb 15 solidust. · § 2. Kui aga see, kes kutsus kellegi kohtusse ja jätab ise tulemata ning kui teda ei takistanud mingi seadusejärgne asjaolu, saab ise trahvi 15 solidust selle kasuks, kelle ta kohtusse kutsus. · § 3. See, kes kutsub kedagi kohtusse, peab tulema koos tunnistajatega kohtusse kutsutava maja juurde ning juhul, kui teda ei ole kodus, kutsuma välja kas tema naise või kellegi kodustest, et neile teatada tema kohtusse kutsumisest. · § 4
Karolingide ajal tulid kasutusele hõbemündid denariused ehk fennid või pennid. Väärismetalli oli vaja selleks, et tasuda idamaalastele, kuna läänes polnud nii palju väärtuslikku, mida nad tahtnuks. Kuldmündid polnud aga sobilikud igapäevaseks kauplemiseks need olid liialt väärtuslikud. Samuti kulus palju kulda ehete jaoks. Karl Suur viis läbi rahareformi, mille loodud uus süsteem koosnes kolmest ühikust: nael (libra - £) 20 gillingit (sillingit) 12 denaari (penni). Sealjuures valmistati ainult penne, teised olid mõõduühikud. UKs kehtis see süsteem 1971. aastani. Üks nael kaalus pisut üle 400 grammi. Ida-Euroopas on pigem kasutusel mark, mis on pool naela. Hilisem kaubandus Kõrgkeskajal, 10.-11. saj hakkas koos rahvaarvu tõusuga kasvama ka kaubanduse maht. Võõrsissetungid madjarid, viikingid olid lõppenud ja hakkasid tekkima esimesed Põhja-Euroopa linnad. Formeerus kindel aadlikeklass, kellel oli spetsiifilisemad nõudmised
8.2. Süüteod 8.2.1. Süüteoliigid Trahv naise tapmise eest oli sõltuvuses naise fertiilsusest. Kõige suurem trahv tüdruku tapmise eest oli siis, kui tüdruk oli 12-16 aastat vana ehk parimas eas lapse saamiseks ning raseda naise tapmise eest ning kui raseda naise laps veel osutus poisiks, siis tuli veel juurde maksta sama palju. Kui tapeti alla 12-aastane tüdruk või naine, kes polnud enam laste saamise võimeline, siis tuli tasuda ainult 8000 denaari. Üldiselt oli vaba frank paremini kaitstud, s.t tema tapmise eest tuli rohkem raha tasuda kui orja tapmise eest. Aga oli ka erand: kui mittevaba inimene juhtus olema kuninga teenistuses, siis võis ta olla isegi paremini kaitstud. 8.3. Karistus 8.3.1. Karistuse liigid' Põhiline karistus oli ikkagi rahatrahv. Karistus normid olid suhteliselt üksikasjalikud, mängis rolli isegi looma viljakus. Veritasu säilis väga vähesel määral
annaabi.ee 
