natsionaliseerimist;kontrolliti inimeste meelsust;kriisi ajendiks sai saksamaa läänetsoonides läbiviidud rahareform 21.07.1948;NSVL viis rahareformi läbi 2 päeva hiljem;NSVL blokeeris Berliini linna läänesektori ühendusteed läänetsoonidega;blokaad kestis 25.06.1948-12.05.1949;tulemuseks oli saksamaa ja berliini lõhestatus;kuulutati välja 2 erineva ühiskonnakorraga saksa riiki-saksamaa liitvabariik ja demokraatlik vabariik;sõjajärgsed demonstratiivsed vastasseisud: aatompomm USA1945/NSVL 1949;marshalli plaan 1948/vastasikkuse maj.abi nõukogu loomine 1949; NATO 1949/varssavi lepingu org(VLO)1955;NSVL tegevus Euroopa lõhestamiseks:riikides,kus al 1944 oli punaarmee läbi marssinud,aidati võimule kommunistid;riiki jäid nõukogude väeüksused ja instruktorid;alustati maj industrialiseerimist ja kollektiviseerimist Nõukogude mudeli järgi;vägivald
Induktsiooniprobleem tulenebki sellistest väidetest. Nimelt püstitas Hume küsimuse. Mille alusel me võime väita, et tulevik on minevikuga sarnane? Hume ütles, et me ei saa väita, et meie mineviku kogemused on samad, mis kogeme ka tulevikus – me saame ainult uskuda, et see nii on. (Vickers, 2014) Nii me ei saa eeldada, et õun, mida tulevikus sööma hakkame, on magus, kuna meie uuest kogemusest võib tulla välja, et õunad on hoopis hapud. Hume väitis, et on kahte tüüpi argumente, demonstratiivsed ja tõenäosed argumendid. Kuid kumbki argumenteerimis tüüp pole päris tõhus. Mõlema tüübiga kaasnevad omad probleemid. Hume uurimuse probleemiks keskis küsimus, miks ja kuidas me teeme järeldusi, mis lähevad kaugemale kui meie meel ja mälu. See arutlus pani mõtlema mitmed filosoofid ja ka tavainimesed, muutes filosoofiat täielikult. David Hume (1710-1776) oli Šoti filosoof ja ajaloolane, kes sai kuulsaks oma skeptilise lähenemisega filosoofilistele teemadele
Konfliktide tekkimine on paratamatu, tuleb õppida neid analüüsima ja võimalusel lahendama. Konfliktidega kaasneb osalejate psüühiline pinge ja oluline muutus nende käitumisviisis. Konfliktide liigid: · sisekonfliktid · inimestevahelised konfliktid · grupisisesed konfliktid · gruppidevahelised konfliktid Konfliktsed isiksused- inimesed, kes satuvad ülejäänutest sagedamini konfliktidesse teiste inimestega oma isiksuslikest omadustest tingitult: · demonstratiivsed inimesed · rigiidsed inimesed · perfektsionistid Konfliktide liigitus põhjuste järgi: · asjalikud konfliktid- enamasti lahendatavad · emotsionaalsed konfliktid- raskemini lahendatavad, sageli põhjuseks isiksuse ja tema arvamuse samastamine · väärtuskonfliktid- kõige raskemini lahendatavad, kui ei leita ühiseid väärtusi, mille nimel välja kannatada teise erinevaid väärtushinnanguid, on sageli lahendamatud Probleemi lahendamise astmed: 1
vahel. Konfliktide tekkimine on paratamatu, tuleb õppida neid analüüsima ja võimalusel lahendama. Konfliktidega kaasneb osalejate psüühiline pinge ja oluline muutus nende käitumisviisis. Konfliktide liigid: sisekonfliktid inimestevahelised konfliktid grupisisesed konfliktid gruppidevahelised konfliktid Konfliktsed isiksused- inimesed, kes satuvad ülejäänutest sagedamini konfliktidesse teiste inimestega oma isiksuslikest omadustest tingitult: demonstratiivsed inimesed rigiidsed inimesed perfektsionistid Konfliktide liigitus põhjuste järgi: asjalikud konfliktid- enamasti lahendatavad emotsionaalsed konfliktid- raskemini lahendatavad, sageli põhjuseks isiksuse ja tema arvamuse samastamine väärtuskonfliktid- kõige raskemini lahendatavad, kui ei leita ühiseid väärtusi, mille nimel välja kannatada teise erinevaid väärtushinnanguid, on sageli lahendamatud Probleemi lahendamise astmed: 1
tegevussituatsiooniga. Enesekohane asesõna laiendab verbi. Nt ta ostis omale saapad. 3. Vastastikused e retsiprooksed (üksteise, teineteise) viitavad substantiividele või prosubstantiividele, mis märgivad kaht või enamat vastastikku toimivat isikut või asja. 4. Omastavad e possessiivsed (oma, enda, omaenese ~ omaenda, iseenese, iseenda, iseoma). Väljendavad sisuliselt omamist, laiendavad substantiivi. Nt Ta ostis oma pojale auto. 5. Näitavad e demonstratiivsed (see, too, sama, seesama, toosama, seesugune, selline, sinane, seesinane, sihuke, niisugune, taoline, teine, muu) viitavad situatsioonist selguvale asjale, tegevusele või tunnusele. Nt Seesugune tegevus ei saanud kaua kesta. 6. Küsivad-siduvad e interrogatiivsed-relatiivsed (kes, mis, kumb, missugune, mäherdune, milline, mitu, mitmes, mitmendik) muudavad väitlause küsivaks või esinevad kõrvallause sidendina. 7
annaabi.ee 
