saatust (vihje nõukogude võimule sündis müüt nõukogude tegelikkusest). Nii jõuab lugejani tegelaste kaudu kirjaniku mure kaasaja pärast: mis saab meie kodumaast, kus inimese saatuse üle otsustavad samasugused jõud nagu Jersalaimis Jesua üle. · Wolandi kuju loomisel tugines Bulgakov tohutule kirjanduslikule traditsioonile. · Woland on saatan, Pimedusevürst, kuri vaim ja varjude valitseja. · Võõrapärast nime oli talle vaja sellepärast, et demonoloogiat mittetundev inimene ei taipaks kohe, kellega on tegemist. Autor varjab algul Wolandi tegelikku olemust, et luua pinget, pärast ütles ta selle välja nii Meistri kui ka Wolandi enda suu läbi. · Woland oli küll võimas, kuid ta ei saanud valguse vastu. Ta tunnistas seda, mis on suur Meistri ja Margarita armastus ning Meistri looming. Seepärast hoidis ta alles Meistri käsikirja ja lasi tal Margaritaga kokku jääda (,,Käsikirjad ei põle!").
Kirjutas 12.a 7 erinevat varanti. Esialgsed pealkirjad mustmaag, inseneri kabi- saatana kuju. 1939 ühisjooni Meistriga-> põletas käsikirju. Lisandub Meistri ja Margarita tegeles kuju. Algul määratles zanrit- fantastiline romaan, Suur kantsler, Saatan. Kirjutas surmani. Adresseeris romaani tuleviku lugejale, lootis et võim kukub. Ainestik- antiik- kui ka valgustus aja autorid, vene filosoofid, piibel, entsüklopeediatest, samuti religiooni ja demonoloogiat käsitlevatest uurimustest. Kristluse tekkest ja Jeesus Kristuse elust. Faust. Piibli ainestiku muutmine- Pilatus sai surematuse, mõistis, et Jeesus on süütu- tahtis paasapühadega päästa, tunneb rohkem süüd. Jeshua/ Jeesus pigem filosoof/unistaja sarnaneb Meistriga, alles teispoolsuses tuleb välja, et Jeesus, ei astu ristilt, kuna ta kandis enda peal inimeste pattu. Juudast saab käsitäitja/ võimutööriist. Meister- igavene elu sõltub sellest, kas
mütoloogia" ja "demonoloogia" kasutusele võtmine? Demonoloogia tähistab üleloomulike vaimuolendite süstemaatilist uurimise ja analüüsimise õpetust. Oluline oli vaimolendi erinevus inimesest, vaimolendid kadestavad inimese täiuslikku keha. Eriti oluliseks keskajal, kui ristiusk katsus varasemat rahvausundit piiblipõhiselt seletada ning varasemad vaimolendid muutusid kurjadeks kuradi käsilasteks, kurivaimudeks - nad diaboliseeriti. Koos inkivisitsiooniga ilmus ka demonoloogiat käsitlevaid teoseid, tuntuim "Nõiahaamer". Demonoloogia tegeles kuradi, nõiakunsti, nõia abivaimude (Eestis selleks nt kratt) uurimise ja seletamisega. Oluliseks oli kujutelm lendamisest nõiasabatile, leping kuradiga ning metamorfoos - kurat ei saa inimese kuju muuta, aga luua illusioone. 28. Kirjelda, missugused arusaamad ka motiivid avalduvad eesti kodukäija uskumustes. 29. Too (J. Lotmani artiklile toetudes) välja Euroopa 16.-17. sajandi nõiajahile
Nad soovivad endale keha ning seetõttu kadestavad vaimolendid inimesi. Inimesed on nende arust täiuslikud, kuna omavad keha. Vaimolendid omavad seost maise maailmaga. Nad eksisteerivad inimeste ümber. Nad on sotsiaalsed olendid. Demonoloogia on markeeritud süsteem. Varasem demonoloogia oli tähenduslikum kui tänapäeval. Inimesed ei pane enam tähele mida nad unes näevad – seda ei peeta oluliseks. Mõiste kasutuselevõtt on seotud ristisusuga, siis käsitleti demonoloogiat kui kõrgreligiooni ja rahvausundi kokkupuutealana. Siis valitses monoteism aga demonoloogia on valitsevaks dualism. Teemadena käsitleti Luciferi e saatanat, maagilist lendu, metamorfoosi ja kuradiga sõlmitavat lepingut. 38. Nimeta suundumusi kummituste uurimisel. Too esile neid suundusi esindavaid autoreid ja uurimusi. Kummituste uurimised võivad olla: Filoloogilised/ Tüpoloogilised tegelevad kogemusjuttudega
Haigustel arvas ta olevat loomulikud põhjused. Psüühika organ on aju, seega tuleb otsida looduslikke vahendeid, mis aju tegevust mõjutaksid. Hippokrates pööras tähelepanu ka keskkonna mõjule (mida tänapäevakeeles emotsionaalseks stressiks nimetaksime). Tema vaateid võtsid üle ka teised kuulsad kreeklased - Platon ja Aristoteles, samuti Galenos. Galenose surmaga algas aga Pime Aeg meditsiini jaoks, mis psüühikahäirete osas tähendas taas puhast demonoloogiat. Siiski, keskaja tegelikkus oli kirjum. Viimase aja uurimused on kummutanud sajandialguse arvamuse, et enamus keskajal nõidadena põletatuid tegelikult vaimuhaiged olid. Enamus “nõidadest” olid terved. Ning kogu aeg leidus ka kloostreid, kus vaimuhaigeid hooldati. Spetsiaalseid varjupaiku hakati looma 15.-16.saj., kui Euroopa, vabanenuna pidalitõvest, sai mahti rohkem tähelepanu pöörata vaimuhaigustele. (Näiteks on väidetud, et 12.saj. oli
annaabi.ee 
