Paraku kukkus välja midagi muud. Enne Teist maailmasõda oli Aafrikas ainult kolm iseseisvat riiki: Etioopia, Libeeria ja Egiptus. Koloniaalvalduste piire ei muudetud tekkisid ebaloomulikud riigipiirid Demokraatia asemel kinnistub enamikes riikides tribalism hõimusuhete eelisarvestamine ametikohtade määramisel jne Visalt püsis vaesus, relvakonfliktid, korruptsioon ja onupojapoliitika läänelik demokraatlikute väärtustega ühiskonnakorraldus lihtsalt ei sobinud neile Troopilise Aafrika riikide probleemid · Enamikus koloniaalvõimu alt vabanenud Aafrika riikides valitsesid diktatuurid. · Poliitiline ebastabiilsus, riigipöörded ning võimude mõtlematu tegevus viisid mitmed Aafrika riigid hävingu piirile: looduslikud varad olid mõttetult raisatud, majandus purustatud, riigid sattusid hõimu- ja kodusõdade kaosesse.
soov demokraatlikke väärtusi kaitsta. Kui Hitler vallutas Teise maailmasõja ajal Taani ning nõudis, et juudid märgitaks kuusnurgaga, teatasid taanlased, et panevad kõik, kuningast alates, endale kuusnurga rinda. See oli julge samm taanlaste poolt kaitsta demokraatlikke väärtusi olukorras, mis ei pruukinud nende jaoks hästi lõppeda. Demokraatialgi on puudusi ja mõned neist on juba selgelt välja paistnud minevikus. Näiteks saab demokraatlikute valimiste kaudu ka demokraatia vastavas riigis lõpetada. Kui valimistel tuleb võitjaks diktaatorlik juht, nagu näiteks Adolf Hitler, kes tuli võimule Saksamaal 1933, ja ta on suuteline oma tahet läbi viima ja suudab rahvale selgeks teha oma "head" plaanid, siis ei ole sellisel juhil ka raske põhiseadust muuta. Siit tuleb ka välja see, et tegelikult on demokraatia väga ablas süsteem. Demokraatia püsima jäämiseks ja süvenemiseks on vaja nii kodanike tahet kui ka poliitilist
Nende erinevuseks on see, et autoritaatses diktatuuris on võim koondunud ühe isiku või kindlate isikute kätte ning seadusi võetakse vastu vastavalt oma soovidele, samuti puudub inimestel sõnaõigus. Totalitaarse riigikorra tunnuseks on ülikarm juhtimine. Inimestel puudub mõttevabadus, rikutakse inimõigusi. Demokraatiaks nimetatakse poliitilise korra vormi, kus riigi juhtimine toimub rahva valitud saadikute kaudu ning eksisteerivad demokraatlikud vabadused. Demokraatlikute vabaduste alla kuuluvad sõna-, trükivabadus, demonstratsioonide ja koosolekute vabadus, südametunnistuse vabadus ning elukoha valiku vabadus. Itaalias kehtestati faistlik diktatuur, sest itaallastesse suhtuti Pariisi rahukonverentsil üleolevalt. Tänu sellele leidsid poolehoidu üleskutsed muuta Itaalia suurriigiks. Sõjajärgsetel aastatel oli Itaalia keskvalitsus nõrk ning linnades suurenes tööpuudus. Tööpuudus omakorda
Saksamaal algas hüperinflatsioon, mille käigus raha kaotas väärtust kiiremini, kui seda jõuti trükkida. Saksamaa majandusliku nõrkuse tõttu oli tööpuudus ja inflatsioon teisteski riikides. Võimalus äärmusliikumise levikuks. 2. Demokraatlikud riigid kahe maailmasõja vahel Demokraatia levik Demokraatlikud vabadused laienesid. 1918. a. Suurbritannias vastu võetud uus valimisseadus suurendas valimisõigluslike kodanike hulka peaaegu 3 korda. Demokraatlikute traditsioonide nõrkus, poliitiliste erakondade arenematus. Demokraatia autoriteedi nõrgestamine. Peamised ideoloogiad Konservatiivid - majandusküsimused, et kaitsta vaba turgu ning pooldasid riigi mittesekkumist majandusellu, kesekendusid üksikisiku vabadustele ning traditsioonidele Sotsiaaldemokraadid - eemärk sotisialism ehk ühiskond, kus elanike vahel ei ole suurt ainelist ebavõrdsust. lootsid eesmärke saavutada järkjärguliste seaduslike
See ei tähendanud aga sugugi, et riigikaitset oleks vähetähtsustatud - Eesti kaitsejõud peavad olema piisavalt tugevad, et nad heidutaks vaenlast, et ei jääks vastastel lootust, et saavavad vallutada lihtsalt Eesti. Teisest küljest Eesti kaitsevägi pidi suutma osutada vastupanu niikaua kuni jõuavad appi liitlased. Tõdemus, et Eesti peab looma heanaaberlikud suhted kõikide lähinaabritega. Teiseks leiti, et Eestil tuleb otsida ja leida liitlasi suurte demokraatlikute lääneriikide seast. Kolmandaks prioriteediks oli kohaliku tähtsusega liidu loomine, nn Balti liit (siia loeti ka Soome ja Poola). Eesti peab tuginema Rahvasteliidule ja selle kollektiivsele julgeolekusüsteemile. 20. aastate päris algusotsas oli ühe tegurina kaalumisel ka neutraliteet. Eesti välispoliitika oligi saanud alguse neutraliteedi loosungi all. Neutraliteedist räägiti ka iseseisvusmanifestis - peeti silmas rahvusvaheliselt garanteeritud erapooletust. Kindlasti oli 1917.-1918
annaabi.ee 
