asend vormivad piirkondlikke erinevusi. Sellest lähtuvalt ei saa EL-is ühist eelarvet vastu võtta arvestades ainuüksi juhtriikide tahtega, vaid tuleb mõelda ka väiksematele maadele, kellel pole suurt häält, kuid kellel on omad vajadused. Targalt on tehtud nii, et lõplik otsus kujuneb välja alles peale mitmekordseid istungeid, sest sellisel juhul ei jää midagi tähtsat kahe silma vahele ning iga ettepanek kaalutakse hoolikalt läbi. See on kiiduväärt kogu Euroopa Liidule, sest demokraatlikumat lähenemist võimalike lahkarvamuste valutuks lahendamiseks pole võimalik saavutada. Ühise eelarve vastuvõtmist teeb mõnevõrra keeruliseks ühe huvirühma püüd kehtestada ühiskonnas ,,oma teema ning varjutada mõned teised samaolulised mured". Siinkohal on Hannes Rumm näiteks toonud põllumehed, kes on avaldanud soovi suuremaks toetuseks enda töö arengule. Samas märgib ta ära töötute osavõtmatust küsida ,,Euroopa sotsiaalfondist rohkem raha enda ümberõppeks
Kolmandal rahvahääletusel 1933 oktoobris võeti suure häälteenamusega vastu Vabadussõdalaste Keskliidu esitatud põhiseaduse eelnõu, mis hakkas kehtima 1934.aasta alguses. Kuna tollane riigivanem K.Päts ja kindral J.Laidoner viisid läbi 12.märtsil 1934 riigipöörde, siis autoritaarse diktatuuri tingimustes teist põhiseadust ei rakendatud ja kehtis kaitseseisukord. Kindlustamaks oma võimu ning andmaks oma valitsemisele veidi demokraatlikumat ilmet, kiitis K.Pätsi poolt kokku kutsutud Rahvuskogu 1937 juulis heaks kolmanda põhiseaduse, mis hakkas kehtima 1.jaanuaril 1938. Vaatamata sellele, et ajavahemikul 1940- 1991 oli Eesti Nõukogude Liidu poolt okupeeritud, kehtis 1938 põhiseadus riikliku iseseisvuse järjepidevusest tingituna formaalselt edasi. Pärast Eesti Vabariigi iseseisvuse taastamist (20.august 1991)
3 Vaesed koolipoisid Tallinnas 16. sajandi teisel poolel Liivimaa reformatsiooni omapära tingis asjaolu, et tegemist oli Saksa koloniaalalaga, kus rahvastiku põhimassi moodustasid mittesakslased. Juhtivad reformaatorid pidid arvestama mittesakslastega, kas või evangeelse koguduse ja usupropaganda laiendamise eesmärgil. 1524. aastal toimunud pildirüüsteliikumine aktiveeris linnarahvast, ennekõike alamkihte, kuid samas sundis ka linna omavalitsusorganeid rakendama demokraatlikumat ja liberaalsemalt poliitikat. Tallinna kohalikud reformaatorid esitasid raele kiriku reorganiseerimie projketi, milles oli ka ettenähtud ühislaeka rajamine hoolekande eesmärkidel. 1549. aastal loodi ühislaeka kõrvale Tallinna preestrilaegas, mille baasil kujunes hiljem välja linna konsistoorium. Laeka liikmemakse pidi kasutatama vaeste kirikuõpetajate ja õpilaste, pastorite leskede ning laste toetamiseks. Kolmandana protestantliku hoolekandeasutusena Tallinnas kutsuti kokku 1552
1934.aasta alguses. Kuna tollane riigivanem K.Päts ja kindral J.Laidoner viisid läbi 12.märtsil 1934 riigipöörde, siis autoritaarse diktatuuri tingimustes teist põhiseadust ei rakendatud ja kehtis kaitseseisukord. Demokraatliku ühiskonna valitsemine Ühiskonnaõpetus I kursus Koostaja: P.Reimer Kindlustamaks oma võimu ning andmaks oma valitsemisele veidi demokraatlikumat ilmet, kiitis K.Pätsi poolt kokku kutsutud Rahvuskogu 1937 juulis heaks kolmanda põhiseaduse, mis hakkas kehtima 1.jaanuaril 1938. Vaatamata sellele, et ajavahemikul 1940-1991 oli Eesti Nõukogude Liidu poolt okupeeritud, kehtis 1938 põhiseadus riikliku iseseisvuse järjepidevusest tingituna formaalselt edasi. Pärast Eesti Vabariigi iseseisvuse taastamist (20.august 1991) moodustati Eesti
annaabi.ee 
