Eesti riigis toimuvad valimised regulaarselt nagu näiteks erakonna valimised. Kodanikuühiskond tähendab ka palju muud kui sotsiaalset solidaarsust. Ühiskond on seda demokraatlikum, mida rohkem saab avalikkus ühiselu reegleid ja seadusandlust puudutavates otsustes kaasa rääkida ning mida avatum, läbipaistvam ja ausam on otsustamine. Laiemalt hõlmab kodanikuühiskond kõigi, ka mittepoliitiliste organisatsioonide tegevust. Kõikjal võib ajada asju demokraatlikumalt või bürokraatlikumalt, üksteist kuulates või toorest võimu kasutades. Need valikud teevad inimesed ise. Demokraatliku riigi üks probleemidest on korruptsioon, millest ei ole ka meie riigis pääsu. Küll räägitakse et meie kohtusüsteem on korrupeerunud ja pidevalt pakutakse meie kohtunikele altkäemaksu ning tihti võetakse seda ka vastu, millest räägiti ka 2010 aasta veebruari kuu Postimehes.Kui
kooli eest veidi rohkem kui teised. Kui klassile jagatakse ülesandeid, siis millegi pärast hakkab terve klass vaatama teatud inimeste poole klassist. Tavaliselt kipuvad need näod erinevate ülesannete puhul korduma. Olukorda kainelt hinnates on ju küllaltki ebaõiglane oodata, et needsamad aktivistid alati kõik asjad ülejäänud klassi eest ära teevad. Üks säärane kokkuhoidev kogukond nagu klass peaks suutma tegutseda demokraatlikumalt. Millest see tingitud on, et ühed teevad rohkem kui teised? Sellest lähtuvalt püüangi täna arutleda ettevõtlikkuse teemal ja leida lahenduse kahele olulisele küsimusele: kuidas need, kes teevad, jõuavad? Kas nad ikka jõuavad? Igale normaalselt funktsioneerivale inimesele on ajju kodeeritud mõtlemis- ja arutlemisvõime. Narrus oleks oma võimed mitte kasutades raisku lasta. Maailmakuulus prantsuse filosoof Jean-Jeaques Rousseau on öelnud: ,,Elu pole puhkus, vaid tegutsemine
tegelikult selle taga. Ta nuhtles neid kõige karmimate võimalike viisidega: 1182 streletsi hukati, 601 said piitsa ja saadeti pagendusse. Peetrile ei meeldinud teisitimõtlejad ja ta tahtis igasuguse vastasseisu välja juurida. Kuid tema vägivaldsed meetodid kasvatasid aina suuremat rahulolematust streletside seas. Peetri streletside tagakiusmine ei olnud õigustatud. Ta oleks saanud asju ja tunduvalt rahumeelsemalt ja demokraatlikumalt lahendada, kuulates ka teisepoole arvamust ja seejärel langetades ühene ning õiglane kohtuotsus, mitte pidada pidevat kahtlustavat luuretegevust. Teisitimõtlejate tagakiusamine ei muutnud Venemaa valitsemist sugugi demokraatlikumaks ega läänelikumaks. Kokkuvõte Peetri valitsusaja pidevad sõjakoormised, noorte meeste kohustuslik teenitus reamehena ja oma tahte pealesurumine nii kultuuri- kui ka vaimuelus,kurnasid ühiskonda ning
Ukrainas palju linnu, mis põhineb juudikogukonnal. Kristlus ehk ristiusk on monoteistlik, mille keskmeks on Jeesus Kristuse elu ja õpetused. Ligi 2.2 miljardit järgijat, Euroopas, Ameerikas, L-ameerikas, okeaania, L-aafrika Levib hetkel suurelt Hiinas ja Koreas. Ladina-Ameerika on segu katoliiklusest, portugali-hispaania ja Lõuna-Ameerika pärismaallaste kultuurist. Erinevalt Euroopast, ei toimunud seal usureformatsioone, mis mõjutasid Euroopa katoliiklike maid demokraatlikumalt mõtlema. Ladina-Ameerikat on mõjutanud üliautoritaarsed pärismaallaste tsivilisatsioonid, mõju on nõrgem olnud Tsiilis ja Argentiinas. Samas võib pidada siiski Lääneriikide hulka kuuluvaks või pürgivaks ning USA allregiooniks. Vene õigeusk pärineb Kreekast, Bütsansist (Istanbul). Toodi Venemaale Kiievi-Venemaa viikingitega. On kaks õigeusku (Vene ja Kreeka). Islami tsivilisatsioon levis Araabia poolsaarel kiiresti alates 7.saj. Islam tekkis Vana- Idamaade muistsetel usunditel
vormis madruse kinnastatud käsi koristaks kiirelt ja käratult “korrarikkujate” eest poolikud karahvinid – ohvitser peab oskama piiri pidada, kui ei, siis sekkub sellesse vanemohvitseri isalik tahe. Halvaks tooniks ühiskajutis on alati peetud hilinemist lõuna- või õhtusöögile, samuti rääkida söögi ajal tööasjust või teha alluvatele noomitusi. Kui vahiteenistuses olles pöördutakse üksteise poole ametlikult, siis ühiskajutis käitutakse demokraatlikumalt. Seal ollakse kui üks suur pere, kuid samas ei tohi unustatud ka seda, kes on kes. Nagu eespool mainitud, on suurtel sõjalaevadel ühiskajuti peremeheks olnud vanemohvitser – võimult teine mees laevas. Kapten, see Jumala järel esimene mees laevas, kel möödunud aegadel oli piiramatu voli otsustamaks inimeste elu ja surma üle, pidi distantsi säilitamiseks einestama oma isikliku salongi uhkes üksinduses. Väljakujunenud kirjutamata tava kohaselt ei
annaabi.ee 
