teiste vahenditega sõdivaid riike. Nii tekkisid maailmas tõeliselt ohtlikud kriisikolded. Üheks ohtlikumaks kriisikoldeks sai Vietnam. Vietnami sõda hirm, et Vietnam muutub kommunistlikuks riigiks, see tähendas ka suuremat kommunismi levikut ka ülejäänud Aasiasse. USA astus sõtta, mis lõppes kommunistide võiduga, sest Vietnami maastik osutus USA sõduritele kurnavaks. Sellest ajast hakkas levima ka mõiste Vietnami Sündroom, mis oli noorsoo pettumine demokraatlikesse väärtustesse. Kommunismi ohus olid ka Euroopa riigid, sest teise maailmasõja järgne kriis oli hea võimalus kommunismi levikuks, et demokraatiat päästa, otsustas USA Euroopat majanduslikult toetada. Külma sõja ajal oli kommunismi oht suur, siis tähtsaima kommunistliku jõu NSV Liidu kokkuvarisemine, tõi kaasa demokraatia maailmse ülekaalu, kuigi demokraatia tänapäevani võidutseb, kestab nende poolte vaheline vastasseis ka tänapäeval.
Majanduskriisil oli suur roll uue sõja tekkes. USA-st sai 1920.aastal maailmamajanduse juhtriik, kuna tema kahjud sõjas olid olnud minimaalsed ja nii suutis ta muutuda eurooplaste võlausaldajaks. Kuid 9 aastat hiljem puhkes USA-s majanduskriis seoses väärtpaberite hindade järsu kukkumisega. See mõjutas suuresti teiste riikide majandust, kuna nende majandus sõltus USA omast. Kriisist väljumisekss kehtestas USA Roosevelti reformid, mis levisid ka mujale demokraatlikesse riikidesse. Diktaatorlikud riigid väljusid kriisist majanduse juhtimise riigi kätte usaldades. Arvan, et edukaim kriisist väljuaj oli Suurbritannia, kuna sinna avaldas majanduskriis kõige väiksemat mõju. . Ma arvan, et kui inimesed oleksid majanduskriisi ajal mõelnud, et mis neid II Maailmasõja ajal ees ootab, siis oleks nad äkki suutnud sõda ennetada.
propaganda vahendite hulka. Siiski ei olnud nende riikide kunst mitte kunagi vaba, vaid oli alati läbinud tsensuuri ja pidi teenima diktaatorite huve. Samuti eelistati vana ja traditsioonilist kunsti, kuna uus võis rahvale sisendada mässumeelsust. Neis riikides tegutses küll kunstnikke, kes püüdsid ka halval ajal tegeleda endale loomuomasega, kuid samuti ei saa jätta tähelepanuta fakti, et väga suur osa kunstnikest põgenes demokraatlikesse maadesse. Tundub, et 20 sajand on ainuke ajaperiood, kus maailmas toimuv mõjutab nii ekstreemselt kunsti arengut ja suundumusi. Samas aga pole ka keelatud luua niinimetatud traditsioonilist kunsti. Samuti ei vaadata mööda klassikutest ja nende saavutustest ja pärandist. Tööstuse areng andis kindlasti tõuke kunstnikele, kes tahtsid pääseda raamidest välja. Enam ei olnud kunst puhtalt maal, skulptuur või arhitektuur. Kunst on ka fotograafia, kino ja performantsid
Sotsialismileeri kujunemine Euroopas. Sõjajärgselt tulid kommunistid võimule järgmistes riikides: Saksa Demokraatlik Vabariik, Poola, Tšehhoslovakkia, Ungari, Rumeenia, Bulgaaria. See õnnestus neil kahel põhjusel: esiteks oli Punaarmee vabastamisel Saksamaa võimu alt pannud riigis võimule kommunistliku valitsuse (peamiseks eelduseks oligi NSVL-i kohalolek) ning teiseks polnud sõjajärgses majanduskaoses suurel osal elanikkonnast liberaal-demokraatlikesse põhimõtetesse usku, konfiskeerimine ja olemasolevate väheste materiaalsete hüvede jagamine tundus paljudele otstarbekohane ja õiglane. Enne valimisi loodi kõikjal rahvarinne – erakondade ühendus, mis osales valimistel ühtse blokina. Pärast valimisi ühendati kommunistid ja sotsiaaldemokraadid ühtseks töölisparteiks. Sotsiaaldemokraadid, kes ei soovinud sellist ühinemist, kuulutati rahvavaenulikuks elemendiks ja represseeriti
annaabi.ee 
