Demokraatia laienemine peale I maailmasõda: *Lagunesid suured monarhiad- impeerimud(Venemaa, Austria-Ungari, Saksamaa, Türgi) *Uute riikide hulgas oli rohkem vabariike , kui monarhiaid, paljudes riikides, kehtestati demokraatlik riigikord. *Laienes sisemine demokraatia- üldine valimis õigus naistele. Demokraatilikud ideoloogiad- A.Demokraatlikud: Parempoolsed: Liberaalid-vabadused, vaba turumajandus, Konservatiivid- (asusisd toetama vaba turu reforme) pereesksus. Vasakpoolsed: Sotsialistid ja sotsiaaldemokraadid- (tööerakond) sotsiaalsed õigust, suuremat riigi abi. B.Mittedemokraatlikud: Vasakpoolsed: kommunistid- klassivõitlus, tööklassi diktatuur. Parempoolsed:natsionaalsotsialistid ja fasistid- Rahva ühtlus, tugev võim mõju kasvas peale I maailmasõda
rahvuskommunistide põlvkond 2) noorte aktiivsuse kasv a. tegutsema hakkasid Eesti Üliõpilaste Ehitusmalev ja Eesti Õpilasmalev b. poliitiline aktiivsus leidis osalt väljundi komsoliliinis c. noori kutsuti parteisse astuma ja juhtivatele kohtadele jõudma d. kõrgajaks olid aastad 1967-1968 ning keskuseks Tallinna ülikool 3) Paljud selle põlvkonna esindajad leidsid neil aastatel eneseteostuse kirjandusest , teaduses, kunstis jms. VII Demokraatilikud liikumised 1) dissidentide liikumine a. oli suunatud valitseva režiimi vastu 2) Eesti iseseisvumine oli rahvusvaheline küsimus a. sellele aitas kaasa pagulasorganisatsioonide tegevus rahvusvahelisel areenil 3) Iseseisvuse nimel a. 1972.aastal koostasid Eesti Rahvuslik Rinne ja Eesti Demokraatilik Liit memorandumi ÜRO-le b. nõuti Eesti iseseisvuse taastamist c. Balti pagulaste ühistööna loodi 1960
1905.aasta REVOLUTSIOON Põhjused: 1) Lüüasaamised Vene-Jaapani sõjas 2) Lahendamata maaküsimus 3) Elatustaseme langus 4) Rahvas kaotas usu 9.jaanuar 1905 Verine Pühapäev Rahvas tahtis minna tsaarile märgukirja edastama minna, kuid tsaarile öeldi, et rahvas tahab teda tappa. Talurahvamässud Streigid Mõisate põletamine Sõjaline vastuhakk Miitingud 17.okt 1905 manifest, demokraatilikud vabadused, Riigiduuma valimised, alles III jäi püsima Eluolu 20.sajandi alguses: MUUDATUSED: Tööstuse areng ja linnastumine Tekkisid keskkonna- ja hügieeni probleemid, slummistumine, massikultuur Hariduse ja arstiabi kättesaadavus kõigile Tööpäeva pikkus 10-12h/6-7 päeva nädalas (sotsiaalreformid) Poliitilised liikumised Väljarändamine Ida-Euroopasse (teadus ja tehnika auto)
valis NLi etteotsa uue presidendi (täiesti uus ametikoht) Gorbatsov, NLi esimene ja viimane president. (Ülemnõukogu seadusandlikorgan) Olulisim protsess oligi rahvasaadikute Kongressi valimine. (meenutab veidi Asutavat Kogu mis saab riigist edasi?) Enda hulgast valis Ülemnõukogu valitsuse. Lubati ametlikult ka kõik teised parteid, KP kaotas oma ainuvõimu, kuid roll siiski väga suur. 1990 esimesed demokraatilikud valimised Ülemnõukokku, presiidiumi esimeheks A. Rüütel 1990 Eesti kongressi VALIMINE. Selle korraldasid Kodanike Komiteed. (algne eesmärk oli kodanikkonna kindlaksmääramine) Kongressi valimised toimusid veebruaris. Estonia kontserdisaali kogunes Eesti kongress, kes valis juhtorganiks Eesti Komitee (peategelane Tunne Kelam) ei olnud juriidilist jõudu, kuid tegutses moraalselt ja õigusjärgsete kodanike huvidest lähtuma.
annaabi.ee 
