13. Kuidas kritiseerib Schumpeter klassikalist demokraatiadoktriini? Klassikalise arusaama järgi peab demokraatia teostama üldist hüve, Schumpeter aga väidab, et sellist asja, identesid alusväärtusi, ei ole olemas. Isegi kui ühine hüve oleks olemas, siis see ei annaks ikkagi vastust konkreetsetele küsimustele (nt. Turvalisus? - Jah. Aga kas kohene või tulevane? Siin arvamused lahknevad taas) 14. Milles seisneb Schumpeteri demokraatiakontseptsioon? Indiviidid saavad võimu, võisteldes vabadel valimistel häälte pärast ning valijad ei otsusta konkreetsete küsimuste üle, vaid nende ülesanne on luua valitsus - või visata see välja. 7 - VABADUS 1. Nimetage neli filosoofilist probleemi seoses vabadusega! Vabaduse probleemidega tegeletakse metafüüsikas - kas isik kontrollib oma tegevust? determ.? eetikas -vabaduse ja vastutuse vahekord. Kas ma vastutan, kui kõik on ette määratud? esteetikas - tsensuur ja loominguline vabadus
of checks and balances). 14. Kuidas kritiseerib Schumpeter klassikalist demokraatiadoktriini? 1. Ühist huvi (ühiseid väärtusi) ei ole. Alusväärtused- millinepeaks olema elu ühiskonnas- on loogikast kõrgemal. Kusjuures mõnel ei pruugi need olla lahendatavad kompromissi teel. 2. Isegi, kui ühine huvi oleks olemas, ei tulene sellest ühest vastust üksikutele küsimustele. 3. Valija käitub massides teisiti. Massipsühholoogia. 15. Milles seisneb Schumpeteri demokraatiakontseptsioon? "Demokraatlik meetod on selline institutsionaalne koraaldus poliitiliste otsuste vastuvõtmiseks, mis teostab üldist hüve, lastes rahval endal otsustada küsimusi indiviidede valimise teel, kes peavad kokku tulema selleks, et tema tahet täita." 6. VABADUS 1. Nimetage neli filosoofilist probleemi seoses vabadusega! 1) Kuidas mõõta vabdust? 2) Mis on vabadus? 3) Mis on vabaduse piirajad? 4) Kes või mis on vabaduse subjekt? 2. Kuidas on vabadus poliitikafilosoofia probleemiks?
Teoorias tähendas see, et iga valitsusharu tegevust kontrolliksid kaks ülejäänut. Säärane süsteem kaitseks inimesi valitsejate kuritarvituste eest. 14. Kuidas kritiseerib Schumpeter klassikalist demokraatiadoktriini? Ühist huvi ei ole , alusväärtused on loogikast kõrgemal, pole selget ''oma'' üksikisiku sõltumatut , kaalutletud tahet, valija käitub massides teisiti. 15. Milles seisneb Schumpeteri demokraatiakontseptsioon? Schumpeteri teooria põhierinevus tema poolt klassikaliseks nimetatud käsitlusest seisneb konkurentsivõitluse olemasolus valijate häälte pärast. Demokraatia ei tähenda vabadust, võrdsust, vendlust; osalemist otsustamisel ega tulemusi, mis kogu kodanikkonda rahuldaksid – see ei ole ühtse eliidi domineerimine, vaid eliitide konkurents ja selle järgi toimivadki kaasaegsed valitsemissüsteemid.
vatutavaks pidada 14. Kuidas kritiseerib Schumpeter klassikalist demokraatiadoktriini? 1)Ühist huvi (ühiseid väärtusi) ei ole. Alusväärtused- milline peaks olema elu ühiskonnas - on loogikast kõrgemal. Kusjuures mõnel ei pruugi need olla lahendatavad kompromissi teel. 2) Isegi, kui ühine huvi oleks olemas, ei tulene sellest ühest vastust üksikutele küsimustele. 3) Valija käitub massides teisiti. Massipsühholoogia. 15. Milles seisneb Schumpeteri demokraatiakontseptsioon? Schumpeteri järgi piisab kodanikele valimis õigusest ja muu jääb juba eliidi hooleks. “Demokraatlik meetod on selline institutsionaalne korraldus poliitiliste otsuste vastuvõtmiseks, mis teostab üldist hüve, lastes rahval endal otsustada küsimusi indiviidede valimise teel, kes peavad kokku tulema selleks, et tema tahet täita.” Järelikult, olles eesmärgist teadlik, võtab iga kogukonnaliige heal ja halval vahet tehes aktiivselt ja teadlikult osa hea
annaabi.ee 
