Tema ainukene sõber oli vend Arnaldo, kes hiljem jätkas tema tööd „Popolo d’Italia“ toimetajana. Oma sugulasi käis ta tihti külastamas. Kui Hitler kõneles end võimule, siis Mussolini kohta võiks öelda, et tema kirjutas end võimule. Naasnud maailmasõjast, asus ta jälle ametisse „Popolo d’Italia“ toimetusse. Tuntud kirjamehena oli ta sõnal kaalu. Sõna jõuga hakkas ta koondama endisi rindemehi, kelle elu- olu sõjajärgses Itaalias polnud sugugi kiita. Demobiliseeritute hulgas valitses tööpuudus, riigis parlamentaarne korruptsioon, demokraatlikud valitsused olid nõrgukesed, sotsialistid aga ei äratanud enam usaldust. Niisuguses olukorras rajas Benito Mussolini 23. märtsil 1919. aastal sõjaveteranide organisatsiooni Fascio di Combattimento (Võitlusliit), millest 1921. aastal kujuneski Rahvuslik Fašistlik Partei. Rahvas hakkas neid kutsuma fašistideks (fascio – liit või kimp itaalia keeles)
Jack B. Watson. Success in 20th century world affairs. London: 1997. p. 68. Sõjajärgne inflatsioon, eriti suur Saksamaal ja Itaalias Itaalias kaubandus ja tööstus tasakaalust väljas tööstustoodangu kasv oli nii otseselt sõja vajadustest sõltuv, et sõjajärgne siseturu nõudlus ei suutnud seda endisel tasemel hoida Tööpuuduse kasv, eriti demobiliseeritute arvel Suure osa keskklassi vaesumine, mis muutus seetõttu radikaalseks ja sõjakaks Äärmusliikumiste teke, eriti Saksamaal ja Itaalias II 1. DIKTATUURI KUJUNEMINE ITAALIAS Ideoloogia fasism, mis seab esiplaanile rahvuse. 1919.a. - moodustati esimene võitlusliit (fascio di combattimento). 1921.a. kujunes liikumisest partei - Rahvuslik Fasistlik Partei (Partito Nazionale Fascista), eesotsas juht (duce) Mussolini
kõige olulisemat vahendit, kuidas tugevdada oluline kontrollida, kes millist ametikohta täitis. sõja ajal nõrgenenud partei ja nõukogude Seepärast koostati eraldi niisuguste aparaadi kaadrit. Ka tuli neid suunata ametikohtade loetelu, mille täitjad tuli partei julgeolekuorganitesse. Demobiliseeritute käe liinis kinnitada. Kujunes välja nn. parteino käik oli võimude range kontrolli all. Sõjaväe menklatuur. Selle hulgas domineerisid partei teenistusest vabastatute töölesuunamisega ja võimuorganite aparaaditöötajad, s.t. inime hakkasid tegelema vabariiklikud komisjonid. sed, kes teisi kontrollisid ja ühiskonnas kõik
punaarmee järk-järguline laiali saatmine. 1945. a maiks oli punaarmees 13miljonit. 1945. a vabastati vanemad teenijad teenistusest. Septembris anti välja järgmine ukaas, millega vabastati uus seltskond. Kestis kuni 1948. a alguseni, NSVL tervikuna mobiliseeriti 8.6 miljonit sõjaväelast. Inimestel polnud vabavoli, valitsus suunas inimesed tööle sinna, kus neid oli vaja. Osad pandi juhtivale positsioonile, suunamisega kaeti kõik erinevad valdkonnad. Eestisse saadeti 35 000 inimest. Demobiliseeritute isikute mõju jääb püsima pikaks ajaks. Reevakueeritud.- Ehk inimesed, kes jäid ellu NSVL tagalas ja üleelasid sõja. Tehti reevakueeritud komisjoni. Kõik reevakueeritud käisid komisjonil, neid võeti arvele ning neid suunati tööle sinna kuhu oli vaja. Kohaliku kaadri ettevalmistamine.- Kõige tähtsam. Sellega alustati kohe juba 1940ndate II poolel. Pandi tööle toimiv partei haridussüsteem, mille läbimine kindlustas inimesele koha erinevas võimustruktuuris.
Selle tulemusel oligi võimalik nõukogude võimul võimukaadrit kavakindlalt ja teatud plaani aluselt täiendada. Enam vähem kõik demobiliseeritud suunati tööle ja võimalusel just juhtivatele ametikohtadel, nt ka külanõukogu esimeheks, ministeeriumi ametnikuks jne. Esiteks ei olnud inimesi kusagilt võtta - kaadripuudus oli selgelt olemas, inimhulk, kes oi nõukogude võimu poolt vaadates üsna "puhaste" paberitega. Tulemuseks olukord, et tegelikult see demobiliseeritute seltskond saabki kõige olulisemaks kaadri komplekteerimise allikaks. Jäävad juhtivatele kohtadele kuni 60. aastateni välja. Seda fenomeni on nimetatud ka Eesti laskurkorpuse fenomeniks. Kui palju tegelikult kokku demobiliseeriti - suurusjärk kuni 35 000 Punaarmeelast, kes demobiliseerimise korras Eestisse tulid. Kõiki ei suunatud partei organitesse, vaid paljud leidsid rakendust erinevates majandusvaldkondades, teadusasutustes ja koolides jne. 3
annaabi.ee 
