Esimest iseloomustasid demokraatia, laiaulatuslik omavalitsus ja turumajandus. Teist aga demokraatia täielik puudumine, range tsentralism ja plaanimajandus. NSV LIIDU TUGEVNENUD POSITSIOON MAAILMAPOLIITIKAS. Vaatamata tohututele inim-ja materiaalsetele kaotustele Teise maailmasõja ajal tugevdas võit hitlerliku Saksamaa üle NSV Liidu positsioone maailmas. Vaieldamatu oli tema sõjaline võimsus. 1945. a. oli Nõukogude armee ridades 11,4 miljonit võitlejat. 1948. a. jäi peale demobiliseerimist armee ridadesse ikka veel 2,9 miljonit sõjaväelast, mis oli arvuliselt niisama palju kui USA-l, Suurbritannial ja Prantsusmaal kokku. Suur armee ei taganud aga NSV Liidu sõjalist üleolekut maailmas, sest USA käes oli tuumarelva monopol. NSV Liit võttis kasutusele nüüd kõik abinõud, et omada samuti tuumapommi. Juba 1945. a. augustis loodi aatomiuuringute koordineerimiseks erikomitee L. Beria juhtimisel. Beria
29 Valgamaa ..., lk 489-490. 30 Samas, lk 495-496. 10 Piirivalvest ja piiriületusest Kuni kutselise piirvalve loomiseni 1923. aastal, valvasid Eesti piiri sõjaväeosad.31 Aprillis 1920 saabusid Valka piirile teenima Vabadussõjas linna vabastamisel peamist rolli mänginud Kuperjanovi partisanid, kes esialgu teostasid piirikontrolli omaette üksusena. Peale osalist demobiliseerimist jäi polgust järgi Kuperjanovi partisanide pataljon, mis 1. jaanuarist 1921 liideti koos Kaleva Maleva ning Scouts-pataljoniga kokku uueks 6. jalaväepolguks. Uus üksus teostas Valga piirkonnas piirikontrolli ja piirimärkimise töid kuni juulini 1921.32 Seejärel võttis teenistusse üle endise 3. jalaväepolgu järglane, 3. üksik pataljon. Antud üksus valvaski Valga piiri kuni kutselise piirivalve moodustamiseni.33
inimestega, kes võtmepositsioonidele määrati. 2. demobiliseeritud - kõige olulisem kaadri komplekteerimise allikas. 1945. aasta maiks oli Punaarmees 11,4 mln sõjaväelast. Oli selge, et sellise sõjaväe kooshoidmine pole mõtekas ja algas Punaarmee demobiliseerimine, mis kestis kuni 1948. aastani. Esimene suurem demobiliseerimislaine leidis aset 1945. aasta suvel vastavlt NSV Ülemnõukogu Presiidiumi poolt vastu võetud seadusele. Toimus kokku 5 suuremat demobiliseerimist. Selle tulemusena armee teenistusest vabastati 8,6 sõjaväelast, nende rakendamisega tuli kõikides liiduvabariikides tegelema hakati. Ka Eestis loodi Vabariiklik Komisjon, mis pidi tegelema nendele töö ja elukoha leidmisega. Kõige olulisem ülesanne oli sõjaväest vabaks lastud inimese tööle suunamine. Ükski demobiliseeritu ei saanud koju tulla ilma läbimata Vabariikliku Komisjoni. Tööle suunamine tähendas seda, et arvesse ei võetud inimese enda
endaga kaasa. Nad abiellusid ning said kahe lapse vanemaiks. Odil Jakubov Sündis 20. oktoobril 1926 Tsimkendi oblastis Karnoki kislakis (praegune Otaboj). Tema isa oli parteitöötaja, kelle vastu 1930ndatel tõstatati alusetuid süüdistusi. Sõja ajal töötas Odil Jakubov kolhoosis. 1944 läks vabatahtlikult Punaarmeesse, võttis osa lahingutest Kvantungi armee vastu Mongoolias ja Mandzuurias, viis aastat teenis Port Arturi lähedal. Pärast demobiliseerimist astus ta Taskendi ülikooli, mille filoloogiateaduskonna lõpetas 1956. aastal. Kirjanikupalge väljakujunemisel etendas tähtsat osa töötamine ajakirjanikuna. Ta oli aastail 1958-62 ja 1966-70 ajakirja ,,Literaturnaja Gazeta" korrespondent Usbeki NSV's. Tema esikteos, jutustus ,,Eakaaslased" avaldati 1951. Ta sulest ilmub üksteise järel mitmeid jutustusi ,,Mukaddas", 1966, ,,Kuldsõrmus", 1961, ,,Vapustus", 1962), jutukogumikke (,,Esimesed
annaabi.ee 
