Absoluutne vaim on Hegeli filosoofiasüsteemi lõppaste, mis omakorda jaguneb: kunstiks (vaimu endakaemus) religiooniks (vaimu kujutlus endast) filosoofiaks (vaimu iseendamõistmine) Hegel kuulutas oma filosoofia absoluutse vaimu enesetunnetuseks, seega arenemise lõppastmeks. Hegeli absoluutne idee on tegelikult inimkonna müstifitseeritud ajalooline mõistus, mis on oma kandjast lahutatud ning muudetud demiurgiks. Hegeli filosoofias on idealistliku süsteemi ja dialektilise meetodi vastuolu, mis põhjustab mitmes olulises küsimuses dialektikast taganemise. Sellest hoolimata on Hegel uusaja filosoofia dialektika rajaja.
apostliku pärimisõiguse originaalse idee, iseäranis pärast seda, kui paavst Sylvester II võttis vastu Konstatinoopoli annetuse. Inimese tingimused Katarid uskusid, et inimkonnas eksisteerib jumaliku valguse säde. See valgus või vaim, on langenud kõlvatuse kuningriigi lõksu, mis on füüsiline keha ja maailm. See kuulub selgelt klassikalisse gnostitismi. Ka uskusid nad, et maailm on loodud vähem jumaliku poolt, mida kutsutakse klassikalistes gnostilistes müütides Demiurgiks. Seda loovat jõudu samastati saatanaga. Hing, inimlikkuse kõige tähtsam olemus, oli seega lõksus rüvetatud maailmas , mis on loodud anastaja jumala poolt ja juhitud tema korrumpeerunud käsilaste poolt. Eshatoloogia Katari eshatoloogia mõte oli pääseda füüsilise eksisteerimise riigist. Vabastamise teekonna alguses pidi toimuma ärkamine sisemiselt keskaegsetest dogmadest. Kui inimene sai teadlikuks karmist inimese eksisteerimise
· 3) absoluutne vaim - ühiskondliku teadvuse analüüs. Hegeli filosoofiasüsteemi lõppastmeks ongi absoluutne vaim, mis jaguneb omakorda kunstiks (see on vaimu endakaemus), religiooniks (vaimu kujutlus endast) ja filosoofiaks (vaimu iseendamõistmine). Hegel kuulutaski oma filosoofia absoluutse vaimu enesetunnetuseks, seega arenemise lõppastmeks. Hegeli absoluutne idee on tegelikult inimkonna müstifitseeritud ajalooline mõistus, mis on oma kandjast lahutatud ja muudetud demiurgiks. Hegeli filosoofias on idealistliku süsteemi ja dialektilise meetodi vastuolu, mis põhjustab mitmes olulises küsimuses dialektikast taganemise. Sellest hoolimata on Hegel uusaja filosoofia dialektika rajaja. Hegelile on ajaloolisus filosoofiline põhitõde. Inimene on ajalooga algusest peale seotud. Ajaloofilosoofia aineks on maailmavaimu arengu seaduspärasused. Maailmavaim on aluseks kõigile maailmas toimuvatele ajaloolistele protsessidele ja sündmustele. Maailmavaimu ei
Üks neist langes ära Jumalast, mille tagajärjel tekkis materiaalne maailm, mida vaadeldi kui viga või eksitust. Koos jumalolendi äralangemisega tekkis ka kurjus. ,,Süüria-egiptuse tüüpi gnoosist esindavad kõik kristliku gnostika erivormid ja hermetism." (LAHE 2004:47) Gnoosises peetakse maailma tavaliselt ,,kollektiivseks loominguks". Loojateks on seitse peainglit, keda gnostikud nägid deemonlikena. Mõnes gnostilises süsteemis on maailma loojaks vaid üks olend, keda nimetati demiurgiks. Gnostikute hinnang maailmale on seega negatiivne nii loomise asjaolude kui looja isiku tõttu, kes nende käsitluses oli loomult paheline ja kuri. ,,Gnostilised müüdid kirjeldavad Jumala võitlust demiurgiga, ent nad ei vastanda teravalt mitte ainult kahte jumalust, vaid ka nende loomingut." (LAHE 2004:50) Materiaalne maailm oli suletud, pime ja madal. Teispoolne maailm aga särav ja hiilgav, vastuoludeta harmooniline paik.