julgeolekut maailmas. Kokku on alates 1995. aastast rahvusvahelistel operatsioonidel osalenud ligikaudu 2500 Eesti kaitseväelast. Näiteks võib tuua Afganistani missiooni mis on ühtlasi ka NATO tähtsaim operatsioon, mille eesmärk on tõhustada Afganistani ülesehitamist ning seeläbi tugevdada piirkonna stabiilsust. Eesti üksused on NATO raames Afganistanis tegutsenud alates 13. märtsist 2003, alustades kuueliikmelise demineerijate meeskonnaga. Alates 2006. aasta veebruarist on Eesti üksused asunud Helmandi provintsis ning väekontingendi suurus on olnud keskeltläbi 150 inimest. Viimane jalaväekompanii pöördus Eestisse tagasi 2014. aasta hiliskevadel ning edaspidi on jäänud Afganistani toetusüksused ja staabiohvitserid. Lisaks Afganistanile on Eesti kaitseväelased käinud operatsioonidel ka Kosovos ja Iraagis. Eesti, Läti ja Leedu NATO täisliikmeks saamisega 2004. aastal käivitus NATO
Õpitakse muuhulgas erinevate pioneeriülesannete täitmist hoonestatud alal, mis kulmineerub iga-aastase pioneerikompanii linnalahingu õppusega "Vaikus Enne Tormi". Teenistuse lõpus aset leidval kaitseväe õppusel "Kevadtorm" toimub rühma, kompanii ja pataljoni tasemetel kogu tegevuse kontroll ja hindamine. Pioneeripataljoni ülesandeks on lisaks ajateenijate-reservistide väljaõppele rahvusvaheliste missioonide jaoks elukutselistest kaitseväelastest demineerijate koolitamine . Kaitseväe demineerijaid teenivad Pioneeripataljoni juurde kuuluva EOD ( Explosive Ordnance Disposal ) allüksuse koosseisus. EOD-allüksuses valmistatakse demineerijad ette nii välismissioonideks, kui tegutsemiseks kodumaal. Kursustel omandatakse teadmised ja oskused mis tagavad võimekuse demineerimisülesannete täitmiseks meeskonna tasemel. Põhiteemadeks on demineerimise alused, demineerimisvahendid, lõhkekehad, käivitid, lõhketööd
lõhkeained ja uued tehnilised lahendused. Kasutati ka nn harjutuspomme, mis olid ilma lõhkeaineta, kuid langevarjuga eraldatava signaalelemendiga. Suur-Pakri saarele tehtud polügoonile oli sihtmärkidena paigutatud hulgaliselt vana sõjatehnikat: autosid, lennukeid, soomusmasinaid, rakette ning nende makette jne. Lennuväe juhtimiskeskus asus Väike-Pakril, kus oli ühes osas ka väikene polügoon. Pakri saartel toimus pärast seda aastaid igal suvel demineerijate poolt vähemalt ühenädalane järelkontroll. Praegu sõidetakse Pakrile välja tavaliselt väljakutse korral. Osmussaarel tegid demineerijad kahjutuks180 mm kaliibriliste rannakaitse suurtükipatareide maa-aluse lahingumoona rajatise laod aastatel 1996 - 1997. Eestist on leitud kõige enam vene ja saksa lahingumoona kõiki liike, mida kasutati II Maailmasõjas. Vähemal määral on leitud ka mõne teise riigi lahingumoona, näiteks inglise käsigranaate.
operatsioonides väljaspool Eestit korraga kuni 250 inimese suuruse kontingendiga ja ühe miinitõrjelaevaga. 2006. aastal jätkatakse osalemist järgmistel rahvusvahelistel operatsioonidel: NATO rahutagamisoperatsioonil Kosovos (KFOR) jätkatakse osalust koostöös Itaalia sõjaväepolitsei üksustega; Eesti jätkab osalust Bosnia-Hertsegoviinas EL poolt juhitud operatsioonis ALTHEA; Afganistanis (ISAF) jätkatakse koalitsioonivägede missioonil osalust demineerijate meeskonnaga. Jätkatakse määratud ohvitseride ja erialaspetsialistide roteerimist; Konfliktijärgsel julgeolekutagamismissioonil Iraagis (OIF) jätkatakse koalitsioonivägede koosseisus osalust jalaväeüksusega ning staabiohvitseridega; ÜRO missioonil Lähis-Idas (UNTSO) jätkatakse sõjalise vaatleja roteerimist; Eesti mereväe lipulaev Admiral Pitka jätkab osalemist NATO kiirreageerimisjõudude miinitõrjevõimekuse üksuses staabi ja toetuslaevana.
annaabi.ee 
