Dementse inimesega suhtlemisel on tarvis arvestada järgmiste asjaoludega: · Kui esineb käitumishäire, siis tuleks aru saada, kus, millal ja kui sageli seda esineb. Samuti peaks jälile saama probleemset käitumist vallandavale põhjusele. Näiteks kui ärritavaks ja agressiivsust põhjustavaks osutuvad mitmeastmelised tegevused (söömine, riietumine), peaks katsuma neid tegevusi lihtsustada, varustades inimene kergesti käsitletavate rõivastega. · Käitumishäire dementsel inimesel võib olla põhjustatud ka nälja- ja külmatundest, kõhukinnisusest, valust, algavast külmetushaigusest. · Dementset inimest võib ärritada, kui ta temale esitatud küsimust ei taipa. Seetõttu tuleks esitada lühikesi lauseid ja küsimusi. · Vestluse käigus püüda delikaatselt ja inimese eneseväärikust riivamata selgitada, kus ta asub ja mis nädalapäeva, kuuga on tegemist. · Inimene võib ka ärrituda sellest, kui temast aru ei saada, seepärast
2. Omaste ja hooldajate teavitamine dementsuse olemusest ja sümptomeid leevendavatest suhtlemisviisidest. 3. Spetsiifilised dementsuse ravimid (donepesiil, memantiin). 4. Kaasuvate psüühiliste sümptomite (unetus, masendus, ärevusseisundid) ravi ravimitega (pm antipsühhootikumid). 5. Kaasuvate kehaliste haiguste adekvaatne ravi. 6. Piisava ja sobiva kõrvalabi ja toetuse tagamine dementsele ja tema omastele. 8. Milliseid dementsel patsiendil esinevaid sümptomeid tuleb pidada prioriteetsemaks? Miks? Tähtsamaks tuleb pidada elutähtsate oskuste halvenemist. Nt. kui haige ei leia enam koduteed ega tea, kes ta on ning kust ta tulnud on, siis sellele tuleb palju tähelepanu pöörata, kuna temaga võib midagi tõsist juhtuda. Selliste juhtumite kõrval on nt. riiete korrashoid veel väike probleem. Hilisemas haiguse staadiumis võib inimene pidevalt järele käia, ekselda.
· Kui esineb käitumishäire, siis tuleks aru saada, kus, millal ja kui sageli seda esineb. Samuti peaks jälile saama probleemset käitumist vallandavale põhjusele. Näiteks kui ärritavaks ja agressiivsust põhjustavaks osutuvad mitmeastmelised tegevused (söömine, riietumine), peaks katsuma neid tegevusi lihtsustada, varustades inimene kergesti käsitletavate rõivastega. · Käitumishäire dementsel inimesel võib olla põhjustatud ka nälja- ja külmatundest, kõhukinnisusest, valust, algavast külmetushaigusest. · Dementset inimest võib ärritada, kui ta temale esitatud küsimust ei taipa. Seetõttu tuleks esitada lühikesi lauseid ja küsimusi. · Vestluse käigus püüda delikaatselt ja inimese eneseväärikust riivamata selgitada, kus ta asub ja mis nädalapäeva, kuuga on tegemist.
TAHTEELUHÄIRED Psüühika lahtivõtmine 1. Teadvus/orientatsioon 2. Taju 3. Mõtlemine 4. Emotsionaalsus 5. Tahteelu 6. Füsioloogilised funktsioonid – uni, söögiisu, seks 7. Intellekt 8. Mälu Teadvus – teadvuseseisund nt kooma, ärkvel jne Orientatsioon – selgus kus parajasti asud Intellekt – arusaamine Mälu – vahetu, mõnepäevane või pikad elusündmused; info mis on varem salvestatud kustub hiljem nt dementsel inimesel Tajumis- ja mõtlemishäired Tajumishäired - Tajumine on tunnetusprotsess mille käigus füüsilised ärritajad muudetakse informatsiooniks psüühilisel teadvuse tasandil - Apertseptsioon – emotsioone ja mõtet poolt modifitseeritud taju; meie arusaamad ja emotsioonid mõjutavad seda kuidas tajume maailma – ühel inimesel Kvantitatiivsed - Hüperesteesia – ärritusläve alanemine ehk ärritajad on tugevamad (tugeva ärevuse korral)
annaabi.ee 
