koguma. Tekib oligarhia, mis tähendab rikka vähemuse võimu. Tekib isiklik vara ja kõrgeimaks väärtuseks kujuneb rikkus. Domineerib ihalev hingejagu. · Vähemus ei suuda siiski püsida võimul, vaesel enamusel õnnestub kukutada rikkad oligarhid ning kujuneb demokraatia ehk rahvavõim. Keskseteks väärtusteks on vabadus ja võrdsus. Domineerib ihalev hingejagu. Kerkivad esile rahva juhid ehk demagoogid. · Kui üks demagoogidest kehtestab ainuisikuvõimu, tekib türannia. Türanni hinges domineerib täielikult ihalev hingejagu. Ta ei kontrolli oma ihasid. 3. Platoni poliitiline õpetus. Platoni poliitilise õpetuse aluspõhimõtteks on tees, et inimeste loomu- ja sünnipärane võimete erinevus põhjendab nende õiguslik-poliitilist ebavõrdsust. Hariduskäik jaguneb kolme etappi: 1) kuni 20. aastani- kunst, sport, muusika. Inimene ei tea veel, kes ta on. 2) 20 kuni 30
varad aga vrandatakse ja jagatakse rahvale laiali. Selline tegevus on rahvale meeleprane ja tstab demagoogide populaarsust. Endised oligarhid aga soovivad muidugi demagooge krvaldada ja vtavad ette atentaadikatseid nende vastu. See annab demagoogidele aluse nutada endale ihukaitsjaid ning rahvas on sellega nus rahva heategija elu on ohus ning abinud selle ohu vastu paistavad igustatutena. Viimane, kige hullem, valitsemiskord trannia tekib siis, kui ks demagoogidest, kasutades oma ihukaitsevge, kehtestab oma ainuisikuvimu. Rikkuse mberjagamine, millega trann alguses oma vimule rahva toetust pab hankida, ei loo aga rikkust juurde. Ja nii tekib varem vi hiljem ksimus, millega oma vimu igustada. ks viis, kuidas erakordseid vimuvolitusi igustada, on sda. Sda on aga kulukas tegevus ning kulutuste katmiseks peab inimesi maksustama. Nii tekib pikkamda tranni vastu pahameel. Trann aga peab oma vimu iga hinna eest silitama, sest kui ta peaks selle kaotama,
Selline tegevus on rahvale meelepärane ja tõstab demagoogide populaarsust. Endised oligarhid aga soovivad muidugi demagooge kõrvaldada ja võtavad ette atentaadikatseid nende vastu. See annab demagoogidele aluse nõutada endale ihukaitsjaid ning rahvas on sellega nõus – rahva heategija elu on ohus ning abinõud selle ohu vastu paistavad õigustatutena. Viimane, kõige hullem, valitsemiskord – türannia – tekib siis, kui üks demagoogidest, kasutades oma ihukaitseväge, kehtestab oma ainuisikuvõimu. Rikkuse ümberjagamine, millega türann alguses oma võimule rahva toetust püüab hankida, ei loo aga rikkust juurde. Ja nii tekib varem või hiljem küsimus, millega oma võimu õigustada. Üks viis, kuidas erakordseid võimuvolitusi õigustada, on sõda. Sõda on aga kulukas tegevus ning kulutuste katmiseks peab inimesi maksustama. Nii tekib pikkamööda türanni vastu pahameel. Türann aga peab oma võimu iga hinna
desarmeerimisest ega karistustest lepingu rikkujate suhtes Siit saab alguse patsifismi ajastu PATSIFISM – maailmavaateline seisukoht, mis mõistab hukka kõik sõjad 121. 122. Diktatuuride tekke põhjused Uute manipuleeritavate rahvahulkade kaasamine poliitilisse ellu Tööliskonna etteotsa asusid võimukad ja võimekad demagoogidest juhid Pettumine Versailles´i süsteemis Pettumine demokraatlikus riigikorralduses Majanduslikud raskused 123. 124. 125. 126. Autoritaarsed ja totalitaarsed riigid 127. AUTORIAARSED Võimu koondumine ühe isiku või isikute grupi kätte revolutsiooni või riigipöörde teel Sõjaväe oluline roll
võrdsed võimu teostama. Aga inimesed, kes pole hariduse ja kasvatuse kaudu valitsemiseks ettevalmistatud, ei suuda ,,demokraatlikke vabadusi" ellu viia. Hääletamine on peamiselt hääletajate arvamuse avaldamine üldise hüve kohta. Kerkivad lihtrahva, demose, juhid demagoogid, heategijad, kes on valdavalt oligarhia tingimustes vaesunud endiste rikaste seast. Demokraatiagi hävitab end oma põhiprintsiibi liialdamisega. Kõige halvem valitsemisviis türannia sünnib siis, kui keegi demagoogidest, kasutades rahva viha vastu loodud isiklikku ihukaitseväge, suudab kehtestada ainuisikuvõimu. Platon nimetab türanni isatapjaks, rahva kui tema ,,isa" tapjaks. Eeldused valitsemisviiside allakäiguks, heasoovlikust diktaatorlusest türanniani, tekivad aga sedamaid, kui ühiskond kaldub kõrvale ,,parimate võimust" ja õiglasest pürgimusest polise õnnele. Platon 1) avas, tegi inimestele nähtavaks sootsiumi ja poliitika maailma kogu selle laiuses ja sügavuses
annaabi.ee 
