orjusega. 2.Platon ja Aristoteles valitsusvormidest. Platoni arvates on parim valittsemisvorm selline, kus valitsemine on jäetud filofoofidele, sõjapidamine sõdalastele ja töötegemine töölistele rangelt eristunud klassid oligarhia või monarhia põhimõtteliselt. Filosoofid näevad ainsana tõelist tõde, nad peavad kas võimu haarama või peab kuningas filosoofiks hakkama. Demokraatia annab alati demagoogidele võimaluse türanniaks (Hitleri Saksamaa). Aristotelese arvates ei tohiks olla poliitilist võrdsust, kui eksisteerib reaalne ebavõrdsus. Kui leidub üks väga vooruslik peaks olema monarhia (halval juhul aga türannia), kui on vähe vooruslikke, siis aristokraatia (oligarhia), kui ei ole suuri klassi vahesid, siis demokraatia ja oligarhia segu, halvemal juhul vaid demokraatia. Halba ja head valitsusvormi eristab valitsemine enda või kõigi huvides. 3.Kristlik ainuvõimu (monarhia) doktriin
Ta sdistab endisi oligarhe vandenude sepitsemises demokraatliku vimu vastu ning toob nad selle rnga sdistusega kohtu ette. Seal mistetakse nood demokraatliku kohtupidamise kohaselt sdi ning karistuseks hukatakse vi pagendatakse riigist, nende varad aga vrandatakse ja jagatakse rahvale laiali. Selline tegevus on rahvale meeleprane ja tstab demagoogide populaarsust. Endised oligarhid aga soovivad muidugi demagooge krvaldada ja vtavad ette atentaadikatseid nende vastu. See annab demagoogidele aluse nutada endale ihukaitsjaid ning rahvas on sellega nus rahva heategija elu on ohus ning abinud selle ohu vastu paistavad igustatutena. Viimane, kige hullem, valitsemiskord trannia tekib siis, kui ks demagoogidest, kasutades oma ihukaitsevge, kehtestab oma ainuisikuvimu. Rikkuse mberjagamine, millega trann alguses oma vimule rahva toetust pab hankida, ei loo aga rikkust juurde. Ja nii tekib varem vi hiljem ksimus, millega oma vimu igustada. ks viis, kuidas erakordseid vimuvolitusi
võimu vastu ning toob nad selle ränga süüdistusega kohtu ette. Seal mõistetakse nood demokraatliku kohtupidamise kohaselt süüdi ning karistuseks hukatakse või pagendatakse riigist, nende varad aga võõrandatakse ja jagatakse rahvale laiali. Selline tegevus on rahvale meelepärane ja tõstab demagoogide populaarsust. Endised oligarhid aga soovivad muidugi demagooge kõrvaldada ja võtavad ette atentaadikatseid nende vastu. See annab demagoogidele aluse nõutada endale ihukaitsjaid ning rahvas on sellega nõus – rahva heategija elu on ohus ning abinõud selle ohu vastu paistavad õigustatutena. Viimane, kõige hullem, valitsemiskord – türannia – tekib siis, kui üks demagoogidest, kasutades oma ihukaitseväge, kehtestab oma ainuisikuvõimu. Rikkuse ümberjagamine, millega türann alguses oma võimule rahva toetust püüab hankida, ei loo aga rikkust juurde. Ja nii tekib varem või hiljem küsimus, millega oma võimu õigustada
Valimistelt puudumine on võrdne orjusega. Tänapäeval peetakse demokraatiat ideaaliks, kuid tõelist demokraatiat pole olemas. 2. Platon ja Aristoteles valitsusvormidest Platon: parim valitsemisvorm on selline, kus valitsemine on jäetud filosoofidele, sõdimine sõdalastele, töötamine töölistele rangelt eristunud klassid. Filosoofid näevad ainsana tõelist tõde: nad peavad kas võimu haarama või peab kuningas filosoofiks hakkama. Demokraatia annab alati demagoogidele võimaluse türanniaks (Hitleri Saksamaa) . Aristoteles: ei tohi olla poliitilist võrdsust, kui eksisteerib reaalne ebavõrdsus. Kui leidub üks väga vooruslik, peaks olema monarhia (halval juhul türannia). Kui on vähe vooruslikke, siis aristokraatia (oligarhia). Kui pole suuri klassivahesid, siis politeia e demokraatia+oligarhia, halvemal juhul demokraatia üksi. Halba ja head valitsusvormi eristab valitsemine enda või kõigi huvides. 3. Kristlik ainuvõimu (monarhia) doktriin
annaabi.ee 
