Stepanova, 2015). Küngaste nõlvadel paiknevatel põldudel toimub vihmavete mõjul mulla ärauhtumine madalamatele aladele, mistõttu esineb rohkesti huumusvaeseid erodeerituid muldi (Eesti muldkate, 2015). Mõnhu katval 1-2 m paksusel moreenil kui ka moreeniküngaste karbonaadirikkal veerisel saviliival ja liivsavil on see-eest tekkinud üsna viljakad leetjad ja leostunud mullad (Arold 2005: 193). Kogu mullastikust on erodeeritud ligi pool ja deluviaalmuldi ligi viiendik. Maapinna kaldest ja mulla lõimisest sõltuvalt võib väikekünklikel aladel ühe ruutkilomeetri kohta olla kuni 200-300 elementaarareaali (MEA), mis loovad looduslikule taimkattele palju erinevaid kasvukohti. Võrdluseks, tasandikel esineb sama suurel ala enamasti alla 30 MEA (EE, 2011). Mulla viljakus on kaitsealal suhteliselt madal. Mullaliikide arv 1 km2 kohta on keskmiselt 16-17, maksimaalselt 21-22. Mullastiku suurt mitmekesisust iseloomustab ka
liiklusseaduse puhul ei tohi mootorsõidukiga sõita selleks mitte ettenähtud kohal, isegi mitte oma maal. Deluviaalmullad D. Reljeefi negatiivsetel osadel esinevad. Huumusrikas kiht kantakse madalamatesse kohtadesse kokku. Deluviaalmullad on veidi happelisemad. Profiilis tuleb huumushorisondile juurde väike d täht võib esineda ka sisseuhtehorisont või mulla originaalne mullahorisont. Mõnevõrra vähem kui deluviaalmuldi 1% kogu Eesti muldkattest, 2,4% püllumaadel. Deluviaalmullad on viljakamad, kuid põllumasinad kipuvad kinni jääma kevadisel harimisel, kuna ärakantud materjal on tolmune ja sageli niiskemad kohad. Parasniiskeid vähe, enamasti gleistunud. Veereziimi järgi D, Dg, DG, pealeuhte järgi kolm erinevat jaotust. Rusukaldemullad B. Eristatakse neid alles Eestis viimastel aastatel, varasematel kaartidel ei ole leida
Karijärvel võrreldes teiste põllumaadega Eestis kõrge 45-50 hindepunkti. Taimkattel, kivisusel ja mullaelustikul peatutakse iga sügavkaeve juures eraldi. [4][6] 9 4. Muldkatte koosseis 4.1Muldade liigiline ja lõimislik koosseis Piirkonna ehk Mäe ning Liisoja talu alade mullastikku iseloomustab joonis 5. Selgub, et enim on maa-alal leostunud muldi (Ko). Kuid väga suurel hulgal on ka deluviaalmuldi D (28,8%) , mis on tekkinud pealeuhetest ning kuulub kaitse alla. Enam-vähem ühtlaselt (umbes 11%) on näivleetunud ja rähkmuldi. Vähemuse hulka kuuluvad nõrgalt erodeeritud mullad 6,5%, vähim on seal keskmiselt erodeeritud rähkmuldi E2k. (5,9%) Muldade liigiline koosseis % Ko Ke
umbrohtumist ja tootmisprotsessist väljalangemist. Sooldunud rannikumullad on Lääne-Eesti ja saarte lausrannal paiknevad noored mullad, sisaldavad mereveest neelatud soolasid. Nad ei sobi kultuurkõlvikuteks ega suuda ka rannalähedast merd naaberaladelt valguvate saasteainete ning metallorgaaniliste ühendite eest kaitsta. Seda asjaolu tuleb silmas pidada mis tahes glei- ja leet-gleimuldade parandamisel ja kasutamisel Lääne-Eestis ja saartel. Erodeeritud ja deluviaalmuldi on eelkõige Haanja, Otepää ja Karula kõrgustikul, vähesel määral ka mujal. Deluviaalmuldadesse võivad kuhjuda uhutavad taimekaitsevahendid, väetiste ülejäägid jms. Erosiooni tõkestamiseks on vaja rakendada mullakaitselist agrotehnikat. Tehismullad on uusmoodustised, mis on tekkinud kaevandamisest, ehitusest vms tegevusest. Eestis on karbonaatsetel puistangutel paiknevaid tehisrendsiinasid. 136. Siseveed ja põhjavesi. Suurjärved. Väikejärved
annaabi.ee 
