Infiltratsioon Maailmameri Merede jaotus avatuse järgi: Sisemeri kitsaste väinade kaudu. Läänemeri, Vahemeri Ääremeri osaliselt maismaaga piiratud, ookeanist eraldavad saared ja poolsaared. Kariibimeri. Saarte vaheline meri eraldavad ookeanit saarterühmadega. Jaava meri, Sulawesi meri. Mereranniku tüübid FJORDRANNIK SKÄÄRRANNIK DELTARANNIK LAGUUNRANNIK LIMAANRANNIK Rannikutüüp, kus Rannikutüüp, kus Deltarannik on merelaht, mida eraldab Rannikutüüp, kus mere kõrge kaljune rannik keerukalt liigestunudel rannikutüüp, kus merest settevool e. rannikul esinevad on liigestatud kerkival laugrannikul madal mererannik on maasäär limaanid - jõe
2.4 Kust saavad jõed oma vee? Jõed saavad oma vee vihmaveest, lume sulamise veest või põhjaveest. 2.5 Mis on jõe langus? Jõe lähte ja suudme kõrguste vahe meetrites. 2.6 Mis on jõe lang? Jõe veetaseme langus meetrites. 3. Millele on joonisel viidatud? rannikumadalik rannajoon mandrinõlv mandrilava veealune kanjon 4. Nimeta vähemalt 3 rannikutüüpi. -) fjordrannik -) deltarannik -) laguun 5. Nimeta kõik ookeanid. Vaikne ookean, Atlandi ookean, India ookean, Põhja-Jäämeri, Lõuna-Jäämeri.
· Riasrannik on rannikutüüp, kus rannajoon on rangelt lõikunud väikeste lehtrikuju-listelahtedega, · Skäärrannik on rannikutüüp, kus 7 keerukalt liigestunudel kerkival laugrannikul paiknevad skäärid peamiselt kristalseist kivimeist koosnevad kaljusaared, paljudel juhtudel üle veepinna ulatuvad silekaljud või silekaljustikud. · Deltarannik on rannikutüüp, kus madal mererannik on liigestatud paljude jõeharude-ga. Deltarannik on iseloomulik piirkondadele, kus suurte jõgede suudmes tekkisid deltad. · Limaanrannik on rannikutüüp, kus mere rannikul esinevad limaanid - jõe suudmesse tekkinud merelahed. Vooluveetekkelised pinnavormid
SEOSES MAAKOORE AEGLASE TÕUSULIIKUMISEGA PEALE JÄÄ-AJA LÕPPU. ERITI PALJU EESTI LÄÄNERANNIKUL VÄINAMERES MAASÄÄRTEGA LUITERANNIK LUIDE LAGUUN MAASÄÄR PIKILAINETUS JA RANNIKUL LIIKUV HOOVUS KANNAVAD PUDEDAID JÕGEDE POOLT TOODUD VÕI POOLSAARTE TIPPUDEST ÄRAKANTUD SETTEID EDASI, KUJUNDADES PIKAD KITSAD POOLSAARED. LEEDUS, POOLAS, EESTIS HIIUMAAL JA SAAREMAAL. DELTARANNIK DELTA ON HARGNENUD JÕESUUE. SUUDMEALAL ON VÄGA VÄIKE LANG JA AEGLANE VOOLUKIIRUS. JÕE POOLT KAASASKANTUD KIVIMMATERJAL SETTIB, TEKIVAD SETTESAARED JA JÕGI HARGNEB. KAASATOODUD SETETE TÕTTU TEKIVAD
ATMOSFÄÄR Atmosfääri koostis- põhiliselt lämmastik 78%, hapnik 21%, argoon 0,93%. Ülejäänud gaasideks on süsihappegaas 0,03%, veeaur 0,5-4%, aerosool. Atmosfääri ehitus- Troposfäär(-6km)- leiavad aset peamised ilmastikunähtused: tekivad pilved, sademed; õhk liigub, seguneb; kujuneb ilm, kliima. Stratosfäär(6-50km) – temperatuur hakkab kõrguse kasvades tõusma ...
Hoovuste roll Maa kliima kujunemisel ● Soe hoovus- pehmendab kliimat, muudab kliima soojemaks ja niiskemaks-sajusemaks ● Külm hoovus- külm õhk jahtub, muudab kliima jahedamaks ja kuivemaks Rannikud ● Rannik on ala, kus nii maismaal kui veekogu põhjas ilmneb lainetuse mõju. Rannikutüübid Järskrannikud ● Fjordrannik ● Skäärrannik ● Riasrannik ● Dalmaatsiarannik ● Pankrannik Laugrannikud ● Laidrannik ● Maasäärtega luiterannik ● Deltarannik ● Limaanrannik ● Padumere rannik Jõgede äravoolu mõjutavad tegurid ● Sademed ● Õhutemperatuur ● Lumi ja liustikud ● Lisajõed ● Läbivool järvest ● Paisu ehitamine ● Vee tarbimine Veepuudus ● Vesi on väga vajalik ● Vett saab peamiselt jõgedest ● Vähe magevett, palju soolast ● ⅔ maailma põllumaj ja tööstust kannatab ● Aafrika ● Reini jõe valgalas 30% jõgede äravoolust Üleujutuse põhjused. ● merevesi
Rannajoon Maismaa ja mere vaheline piir 7. Mereranniku tüübid Rand - Maa-ala, mille piires kõigub rannajoon Järskrannik Rannik Maismaa ja veekogu kokkupuuteala, mille Pankrannik piires vee lainetustegevse tulemusena tekivad Fjordrannik erinevad pinnavormid Skäärrannik Õgvenemine rannajoone sirgemaks muutumine Laugrannik Deltarannik Laguunrannik Limaanrannik 8. Maa geoloogiline tegevus 9. Rannikul esinevate pinnavormide kujunemine Kulutav tegevus e. murrutus tekib oleneb eelkõige kolmest asjaolust: järskrannik, kus on rannaastang Lainete tugevusest Kuhjav tegevus tekib laugrannik. Kivimite vastupidavusest lainetusele
17 RANNIKUTÜÜBID a) lauged, lauskrannikud - ülekaalus lainete kuhjav tegevus b)pankrannik - ülekaalus kulutav tegevus (Eestis sageli FJORDRANNIK (FJORD - pikk, kitsas järskude kõrgete kallastega sügav laht või väin) Norra rannik SKÄÄRRANNIK (SKÄÄR - kristalsete kivimitega kaljusaar) nt.Edela-Soome rannik DELTARANNIK - madal rannik, liigestatud paljude jõeharudega nt. Niiluse suue LIMAANRANNIK (LIMAAN - jõe suudmesse tekkinud merelaht, ESTUAARSUUE) Musta mere rannik, Amazonas LAGUUNRANNIK (LAGUUN - merelaht, mida eraldab merest SETTEVOOL e. MAASÄÄR) DALMAATSIA RANNIK - ranniku lähedal palju väikeseid madalaid saarekesi Aadria mere ääres RIARANNIK (RIA - mandrisse lõikunud laht, mida eraldavad üksteisest mäeahelikud,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
