Rootslased olid sellega rahul ning kirjutasid 17. novembril alla Varssavi rahulepingule. Pärast Narva all lüüasaamist tugevdas Peeter I oma vägesid. Nüüd võis Baltimaid ründama minna. 29. juulil saavutas Peeter I rootslaste üle võidu Hummuli lahingus, seejärel kuulus venelastele Mõniste, Valmiera ja Alüksene. 22. oktoobril vallutasid venelased Nöteborgi kindluse ja 1703. aasta mais Nevanlinna, seega oli kogu Neeva Vene valdustes. 27. mail hakati Neeva deltale rajama Peterburi, millest sai hiljem Venemaa pealinn. 1704. aastal saavutasid venelased rootslaste üle võidu Kastre lahingus. 24. juulil alistus Tartu ja 20. augusti Narva. 3. veebruaril 1706. aastal olid Fraustadti lahingus Rootsi ja Saksi väed. Pärast Rootsi rünnakut varisesid saksi väed kokku. Seepeale lasksid Vene vangid Rehnskiöldi (Rootsi vägede ülem) tappa. 27. augustil 1706 marssis Rootsi armee Saksamaale sisse. August II pakkus Karl XII- le läbirääkimisi. 24
Kuid idaspidine geofüüsikaline informatsioon (Juning ja teised) paneb järele mõtlema, et Mehhiko lahe keskosa on süvamere maise koore lõik. Mehhiko lahe merepõhja reljeefi elemendiks on sügav renn, mis on täidetud sademetega, mille võimsus on 50 000. Arvavad, et geosünklinaal hakkas erenema siis, kui hävimise tektoonilise tõstmine toodet hakkasid ranniku ala juurde astuma. Nendest hakkasid formuleerima jõedeltat, taolised tänapäeva Missisipi deltale, millised suurenesid ja liikusid mere sügavusele. Kui sademed kogunevad selfis, siis suurima akumulatsiooni piirkonnas kihid hakkasid painduma. Tekkis võimalus uute sademete kihi kogumisele. Niimodi võiks moodustada geosünklinaal. Teadlased tänapäevani vaidlevad geosünklinaali moodustamisest. Mehhiko lahe rannikuline muls suhtub paraleiageosünklinaalnesse. (Kea klassifikatsiooni järgi). Joonisel on näidatud Mehhiko lahe füüsiograafiline jaotus (Juning, 1958). 3
1224) rajas riigile uue pealinna Per-Ramsese Niiluse delta idaosas. 1274 pidas Ramses II Süürias Kadesi linna juures lahingu hetiitide vastu, mis ei andnud otsustavat edu kummalegi poolele. 1258 sõlmiti Hetiidi kuninga Hattusili III-ga rahu- ja liiduleping, põhjapoolne Süüria jäi hetiitidele, Palestiinas ja Süüria lõunaosas aga kindlustus Egiptuse võim. Ramses II lasi ehitada ka Abu Simbeli. Ramses II poeg Merneptah (1213 1203) pidi tagasi tõrjuma Liibüast lähtuvaid rünnakuid deltale. Järgnes lühike vastuhakkude ja riigipöörete ajajärk, mille lõpetas 20. dünastia rajaja Setnakht. Ramses III (1183 1152) oli viimane võimas Uue riigi valitseja. Lõi nii maa- kui merelahingus puruks mererahvaste sissetungi Aasiast. Järgnenud kuningate ajal (Ramses IV Ramses XI) valitsejate võim nõrgenes, piirdudes peagi vaid Alam- Egiptusega. Kriis sai ilmselt alguse hauakaevajate mässust. Ülem-Egiptust valitsesid tegelikult Amoni ülempreestrid
Kui reisida hüdroplaaniga Leena lätetelt 2 tundi allavoolu, jõuab 80 km laiusesse piirkonda, mida tuntakse Leena sammastena. Need on vertikaalsed lubjakivikaljud, mis kerkivad ootamatult esile lõputute metsade keskelt. Need on umbes 185 m kõrged erikujulised sambad, mis meenutavad keskaegseid kirikutorne. Allavoolu jääb Leena hüdroelektrijaam, mis töötab jõe suure jõu varul. Leena delta võtab enda alla tohutu suure geograafilise ala, jäädes oma suuruselt alla vaid Mississippi deltale Ameerika Ühendriikides. Ta asub 38 073 km2 suurusel alal ja jaguneb 150 haruks. Kuigi see on suurim delta külmunud aluspinnasel (igikeltsal), uhub jõgi allavoolu suures koguses savi ja mulda, mistõttu delta pidevalt muutub. Kaugel põhjas külmub Leena jõgi aastas kuueks kuni kaheksaks kuuks, nii et kaubandus- ja transpordieesmärkidel teda laialdaselt kasutada ei saa. Iga aasta mais ja juunis toimuvad jää sulamise tõttu ülemjooksu aladel
Ramses II (1290 1224) rajas riigile uue pealinna Per-Ramsese Niiluse delta idaosas. 1286 pidas Ramses II Süürias Kadesi linna juures lahingu hetiitide vastu, mis ei andnud otsustavat edu kummalegi poolele. 1269 sõlmiti hetiidi kuninga Hattusili III-ga rahu- ja liiduleping, põhjapoolene Süüria jäi hetiitidele, Palestiinas ja Süüria lõunaosas aga kindlustus taas Egiptuse võim. Ramses II poeg Merneptah (1224 1204) pidi tagasi tõrjuma Liibüast lähtuvaid rünnakuid deltale. Järgnes lühike vastuhakkude ja riigipöörete ajajärk, mille lõpetas 20. dünastia rajaja Setnakht (1186 1185). Ramses III (1185 1152) oli viimane võimas Uue Riigi valitseja. Lõi nii maa- kui merelahingus puruks nn Mererahvaste sissetungi Aasiast. Järgnenud kuningate ajal (Ramses IV Ramses XI) valitsejate võim nõrgenes, piirdudes peagi vaid Alam-Egiptusega. Ülem-Egiptust valitsesid sisuliselt Amoni ülempreestrid.
annaabi.ee 
