Justus üritab panna poissi üles tunnistama. matemaatika õp. Meeta Räägust, kes on Justusest sisse võetu. Ptk. 2 Perekond tahab minna Narva- Jõesuule suvitama. Justus tahab koju jääda. Ema ja tütar on pettunud Ptk. 3 2 nädalat on juba möödunud. Töö on nii kaugel ,et Sokrates on vangis ja ootab surma, mis lükkus edasi 30 päevaks, sest ohvrilaev ei olnud veel tagasi tulnud. 7 meest, 7 naist ohverdavad end Delosel ja tulevad 30 päeva pärast tagasi, seni on kõik mõrvad jms. keelatud. Sokrates kirjutab hümni Apollonile, ja hakkab luuletama enne surma. Näeb B. Mändi unes. Ptk. 4 Raamat on täpselt samas seisukorras. Jälgib aknast kapsausse, kes naabri aia on ära rüüstanud. Üks uss on ka tema raamatu peal. Näeb 49 a. tuletõrjuja matuseid. Kohtab Isabellat . räägivad Sokratesest, Justus on hämmastuses Isabellast, kes on 22a. ja sobiks talle tütreks
Tal on naine ja tütar, 16.a. Astrid. Perekond tahab minna Narva- Jõesuule suvitama oma suve korterisse. Justus tahab koju jääda, toob ettekäändeks oma raamatu, mis vajab lõpetamist ja selle ,et sai koolis inspektori töökoha sügisest. Ema ja tütar on veidi pettunud ,kuid lepivad. Ptk. 3 2 nädalat on juba möödunud. Töö on nii kaugel ,et Sokrates on vangis ja ootab surma, mis lükkus edasi 30 päevaks, sest ohvrilaev ei olnud veel tagasi tulnud. 7 meest, 7 naist ohverdavad end Delosel ja tulevad 30 päeva pärast tagasi, seni on kõik mõrvad jms. keelatud. Sokrates kirjutab hümni Apollonile, ja hakkab luuletama enne surma. Siis jookseb Justusel mõte kinni ja ta ei tea enam ,millest kirjutada. Näeb B. Mändi unes. Ptk. 4 Raamat on täpselt samas seisukorras, seda pole edasi kirjutatud. Jälgib aknast kapsausse, kes naabri aia on ära rüüstanud. Üks uss on ka tema raamatu peal. Näeb 49 a. tuletõrjuja matuseid.
Tal on naine ja tütar, 16.a. Astrid. Perekond tahab minna Narva- Jõesuule suvitama oma suve korterisse. Justus tahab koju jääda, toob ettekäändeks oma raamatu, mis vajab lõpetamist ja selle ,et sai koolis inspektori töökoha sügisest. Ema ja tütar on veidi pettunud ,kuid lepivad. Ptk. 3 2 nädalat on juba möödunud. Töö on nii kaugel ,et Sokrates on vangis ja ootab surma, mis lükkus edasi 30 päevaks, sest ohvrilaev ei olnud veel tagasi tulnud. 7 meest, 7 naist ohverdavad end Delosel ja tulevad 30 päeva pärast tagasi, seni on kõik mõrvad jms. keelatud. Sokrates kirjutab hümni Apollonile, ja hakkab luuletama enne surma. Siis jookseb Justusel mõte kinni ja ta ei tea enam ,millest kirjutada. Näeb B. Mändi unes. Ptk. 4 Raamat on täpselt samas seisukorras, seda pole edasi kirjutatud. Jälgib aknast kapsausse, kes naabri aia on ära rüüstanud. Üks uss on ka tema raamatu peal. Näeb 49 a. tuletõrjuja matuseid.
seepärast peeti teda ka unejumalaks. Hermes saatis pidulikult surnuid allmaailma ehk viimasesse koju. Teda kujutatakse reisikaabuga, tiivulised sandaalidega, heeroldikepiga ning ta on tänapäeva Kreeka postiteenistuse sümbol. Artemis Artemis (Diana) on vanakreeka mütoloogias jahi- ja loodusejumalanna ning üks kolmest neitsist-jumalannast. Sündis Delosel. Artemis, keda seostati eriti hirve ja karuga, küttis metsloomi ning kandis hool noorloomade üle seostati teda eriti hirve ja karuga. Kuna tema vend Phoibos oli päikesejumal, peeti teda kuujumalannaks ja hüüti teda tihti Selenaks. Teda peeti hõbenoole ohvriks kui mingi naine kiirelt ja valutult suri. Artemist austati ka vooruse-, taimekasvu-,
g. Asklepios. h. Apollon, mantika ja muusika; i. Orpheus; j. Hyperborealased. 21. Artemis. a. Kuju ja funktsioonid. Jahi ja metsloomade jumalanna, Apolloni kaksikõde. Vastutas naiste surma eest b. Leto ja Artemise sünd. Artems sündis Zeusi ja titaan Leto ühte tulemusel. Et Hera Letot karistada ei saaks, muutis Zeus viimase pärast ühtimist põldvutiks. Neid ei võetud aga kuskil vastu, kuna kardeti Hera viha. Maanduti Delosel. Artemis sündis esimesena, aitas valida koha Apolloni sünniks ja pärast kohutavate sünnitusvalude nägemist otsustas Artemis jääda neitsiks ning pigem aidata teistel sünnitada. Hera oli armukade ning hakkas kiusama. Artemis aitas kättemaksuks tappa Apollonil Pythoni, kes oli teadupärast Hera oma c. Ephesose Artemis. d. Artemis, nümfid-kütitarid i. Atalanta kuulus ja kaunis naiskütt. Osales Kalydoni metssea
Alkmeoniidide soost. Ateena impeeriumi looja, tema ajal (460-429) ehitati välja Akropolisel Parthenon. Populist, Sparta vastane. Sõda Kreekas ja Egiptuses. Ateena toetas Pärsia-vastast ülestõusu Egiptuses, said 455 lüüa. Kalliase rahu. 449 lõpetas sõja ateenlaste ja pärslaste vahel Ateena mereliit - loodi 478 Delose (Ateena) liit - Egeuse mere äärsete ioonia linnriikide liit võitluseks Pärsia vastu. Liidu keskus ja liidukassa asupaik Apolloni pühamus Delosel. Liidukassat juhtis synedrion. Maks rahas - foros või pandi välja laevad. Kimoni juhtimisel saavutati edu. 450 liidukassa Ateenasse. Ateena domineerimine, liitlaslinnades aristokraatia vastuseis, kuna Ateena toetas demokraatlikke süsteeme liitlaslinnades. Periklese positsioon Ateenas - 30 a võimul, hiilgav kõnemees, õpetaja Anaxagoras, naine Aspasia - endine Mileetose hetäär. Kujur Pheidas sõber. Rahvakoosolekute autoriteedi tugevdamine. Riigipalk ametnikele
rannikul. Sparta ja Ateena vastasseis V sajandil Ateena mereliidu kujunemine 478 läksid Väike-Aasia Ioonia linnad tülli Sparta ülemjuhataja Pausaniasega ja pakkusid ülemjuhatust ateenlastele. 478/7 talvel moodustati ateenlase Aristeidese eestvõttel Delose liit e Ateena mereliit Egeuse mere äärsete, peamiselt ioonia linnriikide liit ühiseks võitluseks Pärsia vastu ateenlaste juhtimisel. Liidu keskuseks (liidukassa asupaigaks) määrati Apolloni pühamu Delosel. Liidulaevastik, mis koosnes valdavalt Ateena laevadest, jätkas ateenlase Kimoni juhtimisel edukat võitlust, võttes pärslastelt järkjärgult kõik Egeuse mere äärsed ja suure osa Väike-Aasia lõunaranniku kreeka linnadest. Otsustav võit saavutati 469 465 Eurymedoni lahingus väike-Aasia lõunarannikul. Ateenlaste domineerimine liidus järjest tugevnes. U 450 toodi liidukassa Deloselt Ateena akropolile. Liitlased allutati Ateena kohtukorraldusele. Liidu linnades käibis Ateena raha
annaabi.ee 
