Lõpuleviimine on põhidelikt, katse selle tuletis. Kui leiame, et antud tegu pole lõpule viidud, katkeb lõpuleviidud süüteokoosseisu kontroll ning minnakse üle katsele (§ 25 ja 26). Tahtlus põhidelikt, selle tuletis on ettevaatamatus. Esialgu tahtlikuna näiv süütegu võib osutuda hoopis ettevaatamatusest toimepanduks. Tuleb üle minna ettevaatamatuse kontrollimisele. IV. SÜÜTEOKOOSSEIS ISIKUVASTASTES SÜÜTEGUDES 1. Tegu kui inimkäitumine 1.1. Mõiste ja koht deliktistruktuuris Tahtest kantud inimkäitumine, millele järgneb tagajärg. 1.2. Teo piiritlemine mitteteost Mõte, arvamus, hoiak, tunne. Vis absoluta, kus inimene küll tegutses, tema tahe saatis tegu ja hõlmas ka eesmärgi, kuid see toimus vääramatu füüsilise sunni mõjul (tõugati kellegi otsa) Somaatiline refleks (inimene kui lihasmass), milles ei osale teadvus. Instinktiivsed kehaliigutused ehk automatismid, nt elektrijuhtmest löögi saanud inimene hüppab tagasi ja tõukab kedagi).
KarS prg 27 sätestab : Õigusvastane on tegu, mis vastab seaduses sätestatud süüteokoosseisule ja mille õigusvastasus ei ole välistatud käesoleva seadustiku, muu seaduse, rahvusvahelise konventsiooni või rahvusvahelise tavaga. Vaadeldav paragrahv kujutab endast definitiivset sätet, mislähtudes prg- st 2 lg 2 (karistatakse teo eest, kui see vastab süüteo koosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi) määratleb õigusvastasuse koha deliktistruktuuris, näidates selle instituudi asetumist teisele tasandile, pärast süüteokoosseisu. Teiseks annab õigusvastasuse sisu õigussüsteemi kui terviku taustal. Õigusvastasus tähendab, et tegu on vastuolus normiga, rikub normi ja on süüteokoosseisus kirjeldatud teos sisalduv ebaõiglus. Praktiliselt ei tuvastata teo ebaõiglust siiski n-ö positiivse tunnusena teo koosseisupärasuse järel, vaid just negatiivses mõttes. Nimelt
Tavalised positiivsed kaitseväited on enesekaitse, hädavajadus, lõksupüüdmine ja süüvõime puudumine. Süüvõime puudumisega seoses on kohane märkida, et üldise common law reegli kohaselt on isik süüvõimeline alates 14. eluaastast. Vanusevahemikus 7 kuni 14 presumeeritakse isiku süüvõimetust, ent süüdistajal on võimalik tõendada, et isik, hoolimata oma noorusest, on siiski süüvõimeline ja allub kriminaalkohtu jurisdiktsioonile Deliktistruktuuris kajastub ka USA kriminaalmenetlusse juurdunud võistlevuse printsiip, mis tähendab, et süüdistajalt oodatakse kõikide koosseisuelementide nii subjektiivsete kui objektiivsete tunnuste tõendamist väljaspool mõistlikku kahtlust. Kui koosseis on tuvastatud, uuritakse esmalt nn negatiivseid kaitseväiteid, mis osutavad mõne koosseisuelemendi puudumisele. Seejärel analüüsitakse võimalikke positiivseid kaitseväiteid, mis kujutaksid endast kas
esimeses järjekorras selgitada deliktistruktuuri I astmega (süüteokoosseis) hõlmatavat alles süüteokoosseisu täidetuse tuvastamisel analüüsida õigusvastasuse ning süüga seonduvat. Nt kui kriminaalmenetluse mingil etapil ilmneb, et puuduvad kuriteo tunnused (kriminaalmenetluse alus), st ilmneb lünk deliktistruktuuris, siis on tegemist kriminaalmenetlust välistava asjaoluga ( § 199 lg 1 p 1 mõttes) ja krm tuleb jätta alustamata, lõpetada või mõista süüdistatav õigeks. Mitte alati ei sõltu krm-e alustamine ja kulgemine kuriteotunnuste olemasolust. § 199 lg-s 1 on ka teisi krm-st välistavad alused lisaks krm- e aluse puudumisele.
annaabi.ee 
