et puuduvad vastuolud normide vahel. Vastuolude liigid: ¤ Seadustehnilised vastuolud nt mõistete erinev kasutamine, iga terminit tuleb kasutada alati ühesuguses tähenduses. ¤ Normivastuolud- kui õiguslikult sätestatud käitumine võib tunduda samaaegselt nii käsuna käituda vastaval viisil kui ka mittekäsuna käituda vastaval viisil. ¤ Hindamisvastuolud- nt seadusandja hindab tervise kahjustamist raskemaks deliktiks kui seda on asjade rikkumine (karistuse järgi) ja teisest küljest sätestab karistatava teona üksnes asjade rikkumise katse, mitte aga tervisekahjustamise katse. ¤ teleoloogilised vastuolud- nt kui seadusandja taotleb ühtede normidega teatud eesmärki, samal ajal teiste normidega loobub selle eesmärgi saavutamisest. Võib tekkida kui on üldregulatsioon, ja tuuakse sisse eriregulatsioonid, üldeesmärk võibki jääda saavutamata. ¤ printsiipide vastuolud
omavasee situatsiooni, viivad oma käitumise õigusega vastavusse Seisneb õiguse kasutamises, õiguse täitmises, õiguse järgimises vahendatud- nõuab kellegi vahendavat tegevust õiguse realiseerimiseks, eeldab erisubjekti olemasolu ehk õiguse rakendajat, laias tähenduses on selleks riik; teatud avaliku võimu volitustega riigiorgan Seisneb õiguse vahendamises Õigusrikkumine ehk deliktiks võib minetada igasugust objektiivse õiguse rikumist, mis põhjustab ebaõiglust, peab kaasa tooma juriidilise vastutuse. Üldised tunnused: koosseisupärane reaalne õigusvastana põhjuslikus seoses kahjuliku tagajärjega toime pandud õigussubjektse isiku poolt, seega ka süüline juriidilist vastutust kaasatoov Karistusõiguslikud- ja tsiviildeliktid Karistusõiguslikud deliktid- süüteod, mis jagunevad kuritegudeks ja väärtegudeks.
Kuna õigus on ühele osale tegelikkusest antud semantiline, keeleline vorm, siis peab seadusandja väga hästi teadma keelt. ÕIGUSRIKKUMISED EHK DELIKTID 26.11.2013 Õigusrikkumine on lubamatu käitumine, nii ei ole ühiskonnas kokku lepitud. Lubamatu käitumine on seotud õiguslikult relevantse tegevusega. Deliktiks võib nimetada igasugust seadusega õigusvastaseks loetud tegu, mis põhjustab tagajärjena ebaõiglust ning toob kaasa juriidilise vastutuse. Õigusnormidega vastuollu minek. Nende põhjuste uurimisega tegeleb kriminoloogia. Lubaatu käitumine põhjustab ebaõiglust. Õiguse rikkumine on vastuolus õigusega. Õigus peab olema õiglane. Kui seda pole, siis ongi ebaõiglane olukord. See on ebaõiglust kaasa toov lubamatu käitumine
§ 18. KOHALIKU OMAVALITSUSE VASTUTUS ________________________________________________________________________________________________________ DELIKT JA VASTUTUS KOV üksuse õigus- ja teovõimest tuleneb tagajärg, et KOV üksus peab talle omistatava tegevuse ja tegevusetuse eest vastutama. See vastutus kajastub vastutusvõimes ja deliktivõimes. Delikti mõiste- Õiguserikkumiseks e deliktiks võime nimetada igasugust seadusega õigusvastaseks määratletud tegu, mis põhjustas tagajärjena ebaõigluse ning toob kaasa juriidilise vastutuse. Ebaõigluse all kõige laiemas tähenduses käsitame mistahes rünnet õigushüvedele või nende suhtes kahjustava või ebasoovitava tagajärje põhjustamist. Õigushüvedeks võivad olla seadusega kaitstud individuaalsed elulised hüved nagu elu, tervis, isikuvabadus või varalised ja mittevaralised subjektiivsed õigused nagu
annaabi.ee 
