Koljatiga võidelda. Jumal räägib Taavetiga ning ütleb, et ta toetab teda. Taavet valib oja äärest endale viis siledat kivi ning läheb siis lingu ja kividega Koljatile vastu. Koljatil on mõõk, piik ja viskeoda; Taavetil vaid ling. Koljat arvab, et Taavetit on lihtne tappa. Taavet jookseb Koljati poole, võtab kotist kivi, paneb selle lingu sisse ning viskab kogu jõust. Kivi tabab Koljatit pähe ning ta langeb surnult maha. · Simson ja Deliila Simson oli kõige tugevam mees, kes kunagi on elanud ning ta oli kohtumõistja. Ta sai oma jõu Jumalalt. Simson armub naisesse, kelle nimi on Deliila. Vaenlased lubavad, et kui Deliila ütleb neile Simsoni jõu allika, annavad nad talle igaüks 1100 hõbetükki. Deliila tahab seda raha ning küsib Simsonilt, mis ta nii tugevaks teeb. Lõpuks ütlebki Simson Deliilale, et tema juukseid pole kunagi lõigatud ning kui neid lõigataks kaotaks ta oma jõu
PETER PAUL RUBENS Merike Rakki ELULUGU 28. juuni 1577 Siegenis Maalija kui ka diplomaat Lapsepõlv Kölnis Hariduse omandas ladina koolis Õppis Verhaecht'i, Veniuse juures 1609. abiellus Isabella Brant’iga 1630. abiellus Helene Fourtmentiga 8 last 30. mai 1640 LOOMING Äärmiselt produktiivne kunstnik 500 teost Altarimaale, portreesid, mütoloogilise ja allegoorilise sisuga maale ning usuteemalisi kompositisioone Maalimis laad oli lopsakate eluküllaste vormidega figuurid, kirglikud liigutused ja säravad värvid 16151621. uue loomingu algus Suuremad, figuuride liikumine hoogsam 21 kolossaalsest kompositsioonist koosnev seeria Viimaseid religioosseid teoseid on Ildefonso altar Maalis Helene Fourmenti Hakkas maalima vasaku käega „MAASTIK VIKERKAAREGA“ „BACCHUS“ „3 GRAATSIAT“ „AUTOPORTREE ISABELLA BRANTIGA“ „SIMSON JA DELIILA“ „LEUKIPPOSE TÜTARDE RÖÖVIMINE“ Stseen kreeka ...
Taavet võttis oma kepi, valis ojast viis siledat kivi ja pani need oma karjasepauna. Ling käes, astus ta hiiglasele vastu. Koljat nägi lähenevat Taavetit ja hakkas naerma. Kui koljat liikuma hakkas, jooksis Taavet talle vastu, lingutas kivi ja tabas Koljatit sellega otsaette, nii et kivi hiiglase laupa tungis. Nüüd jooksis Taavet mahakukkunud vilisti juurde ja surmas ta tema enese mõõgaga. Kui vilistit nägid, et nende kangelane on surnud, põgenesid nad kabuhirmus. Simson ja Deliila Simsonil on üliinimlik jõud, mille jõud peitus tema juustes. Veel enne Simsoni sündimist keelas jumal tema vanematel poja juukseid lõigata, temast pidi saama jumala nasiir ning inimene, kes päästab Iisraeli rahva vilistite käest. Vilistid aga püüdsid teda tappa, kuid see ei õnnestunud, sest Simson oli niivõrd tugev ning nad ei suutnud avastada tema jõu saladust. Selleks palusid vilistid Deliilat, Simsoni armastatud naist, see saladus välja uurida
Ükski Iisraeli sõjamees ei julgenud Koljatile vastu astuda. Taavet läks kuningas Sauli juurde ja teatas oma valmisolekut Koljatiga võitlema minna. Taavet võttis oma kepi, valis ojast viis siledat kivi ja pani need oma karjasepauna. Ling käes, astus ta hiiglasele vastu. Koljat nägi lähenevat Taavetit ja hakkas naerma. Kui koljat liikuma hakkas, jooksis Taavet talle vastu, lingutas kivi ja tabas Koljatit sellega otsaette, nii et kivi hiiglase laupa tungis. Simson ja Delilah Simson ja Deliila - Simsonil on üliinimlik jõud, mille jõud peitus tema juustes. Veel enne Simsoni sündimist keelas jumal tema vanematel poja juukseid lõigata, temast pidi saama inimene, kes päästab Iisraeli rahva vilistite käest. Vilistid aga püüdsid teda tappa, kuid see ei õnnestunud, sest nad ei suutnud avastada tema jõu saladust. Selleks palusid vilistid Deliilat, Simsoni armastatud naist, see saladus välja uurida. Palju kordi usutles Deliila Simsonit. Lõpuks tüdines Simson ta
Babüloonias. Ta on kuninga sõber, see positsioon äratab teistes kadedust. Kuningalt petetakse välja seadus, mille järgi kuu aja jooksul on keelatud palvetada muude jumalate kui kuninga ees. Muidugi ei lepi Taaniel sellega, vaid palvetab Jumala poole 3 korda päevas. Vastu oma tahtmist laseb kuningas ta lõvikoopasse heita. Hommikul nähakse, et Jumal päästab omad mitte ainult tule, vaid ka kiskjate käest. Kui Jumal tahab omi kaitsta, ei saa neile midagi halba juhtuda. Simson ja Deliila - Simsonil on üliinimlik jõud, mille jõud peitus tema juustes. Veel enne Simsoni sündimist keelas jumal tema vanematel poja juukseid lõigata, temast pidi saama jumala nasiir ning inimene, kes päästab Iisraeli rahva vilistite käest. Vilistid aga püüdsid teda tappa, kuid see ei õnnestunud, sest Simson oli niivõrd tugev ning nad ei suutnud avastada tema jõu saladust. Selleks palusid vilistid Deliilat, Simsoni armastatud naist, see saladus välja uurida
Kuressaare Gümnaasium REMBRANDT VAN RIJN Referaat Karin Kilumets 11b Juhendaja: õp. Anne Mets Kuressaare 2007 SISUKORD SISSEJUHATUS Oma referaadi tegin ühest maailma kuulsaimast kunstnikust Rembrandtist. Kunstniku valimine ei võtnud mul kaua aega. Olin varem Rembrandtistst väga palju kuulnud, kuid eluloolistest faktidest ja loomingust teadsin vähe. See aga huvitas mind väga ning nüüd avaldus mul hea võimalus tema kohta mõndagi teada saada. Arvan, et ka teiste kunstnike elulood on väga huvipakkuvad, kuid kunstimaailmaga seostub mul tugevalt just Rembrandti nimi. Rembrandti olen alati hinnanud kui kunstnikku, kes oma töödega suutis jätta maailmakunsti tugeva jälje. Nüüd tutvusin põhjalikult tema elulooga, mis ei olnud kaugeltki roosiline, nagu võiks arvata. Raskuse...
MARIE UNDER Referaat Tartu 2008 Sisukord Sissejuhatus XX sajandi esimesel poolel kerkisid eesti kirjanduspildis esile kaks nime: proosas Anton Hansen Tammsaare, luules Marie Under. Mõlemad küpsesid aegamisi, nende loominguline kõrgaeg langes 1920. ja 1930. aastaisse. Mõlemate kunsti keskpunktis oli inimene muutuvas maailmas oma õnneigatsuse, lootuse ja pettumustega. Oma talendi jõuga lõid nad eesti rahva vaimuelu kajastavaid ja samal ajal elu mõtestamises üldinimlikule tasandile ulatuvaid kunstiväärtusi, millel on eesti keelepiirides kaugemale ulatuv tähendus. Elulugu Marie Under sündis 27. märtsil 1883 aastal Tallinnas Alimanni uulitsa väikeses puumajas mansardkorruse toakeses, kus Hiiumaalt Kassarist ümberasunud kooliõpetajast isa Prido Under oma naise Leena ja esimese lapse Evangelinega oli peavarju leidnud. Marie Underi lapsepõlv kulus Tallinna kitsastes agulikorterites Tui uulitsas Peter Baueri vaestekoo...
jätkus. Moraal ära tee teistele seda, mida sa ei taha, et sulle tehtaks. Kontrastne ülejäänud luulega. 1930ndad "Lageda taeva all" leiab elurõõmu, lihtsus, linnud ja loodus, mitmekesine vormistik. Inimene kui väsimatu otsija. Päevalaule, Sõit hommikusse, Puhastus- lõplikku puhastust ei saa kunagi. Pihlad, Rukkirääk, Varss. 1935 "Kivi südamelt" vabanemine, tagasivaated inimsuhetele, keskealise inimese armastuse kujutis. Piibliainelised sonetid Deliila, Taaveti kannel, Maria-Magdaleena. Arutleb kunsti üle- Shakespeare'i lugedes, Üksteisest pimesi me mööda käime- kunst vabastab 17 1942 "Mureliku suuga" nukker (ema surm), 8 luuletusest koosnev tsükkel ühendatud emale Pärast ema surma . Elu ja hävingu kontrast ning vägivallast tingitud hingeline ahistus- Vihane kevad, Valus vaikimine, Kojuminek 1954 "Sädemed tuhas" nostalgia, eelistatud lühivorm
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
