samasuguse DNA pealt erinevad 9. Milliseid ECM valke te teate? geenid · Fibronektiin, laminiin, kollageen, 4. Milles seisneb lümfotsüütide elastiin diferentseerumise eripära ( lähtu genoomist)? 10. Mis on kasvajaraku omapära võrreldes · Toimuvad DNA ümberkorraldused, normaalse rakuga? osa DNAst deleteeritakse, et · Kontrollimatu proliferatsioon, võimaldada erinevate antikehade ja T heterogeensus, inhibeeritud apoptoos rakkude retseptorite tootmine. 11. Mis on healoomulise ja pahaloomulise 5. Millised on tähtsamad transkriptsiooni kasvaja erisusesed? kontrolli mehhanismid mis võimaldavad · Healoomulised: Aeglaselt kasvavad, geenide valikulist aktivatsiooni
Erinevaid V segmente on palju; C segmente vähem; nende vahel on mittekodeerivad alad (intronid). V segmendid on 5'suunalised; C segmendid on 3'suunalised. Iga V eksoni ees on 90 bp kodeeriv ala (leader peptide), mis juhib transleeritud rasked ja kerged p/p ahelad (sünteesitakse erinevatel polüribosoomidel) läbi ER-i; Kõigepealt rasked ahelad modifitseeritakse nii, et saab toota ahelaid. Esimesena valitakse juhuslikult üks D ja J segment vahepealne osa deleteeritakse. Järgmisena valitakse juhuslik V segment, mis rekombinatsiooni abil pannakse DJ otsa. Siis tehakse mRNA (primary RNA transcript), kus on vahel veel ülearuseid segmendikesi, need splaisitakse välja. Kui ahel on valmis, algavad ümberkorraldused lookuses. Seega reguleerib edasisi sündmusi: takistab teise raske ahela rekombinatsiooni kuid stimuleerib kergete ahelate oma, algavad ümberkorraldused lookuses. Süsteem sama, ei ole ainult D segmenti
V ja C piirkondi kodeerivad geenide segmendid asuvad genoomi (DNA) eri piirkondades. Erinevaid V segmente on palju; C segmente vähem; nende vahel on mittekodeerivad alad. V segmendid on 5'suunalised; C segmendid on 3'suunalised. Iga V eksoni ees on 90 bp kodeeriv ala, mis juhib transleeritud rasked ja kerged p/p ahelad läbi ER-i; Kõigepealt rasked ahelad modifitseeritakse nii, et saab toota ahelaid. Esimesena valitakse juhuslikult üks D ja J segment vahepealne osa deleteeritakse. Järgmisena valitakse juhuslik V segment, mis rekombinatsiooni abil pannakse DJ otsa. Siis tehakse mRNA, kus on vahel veel ülearuseid segmendikesi, need splaisitakse välja. Kui ahel on valmis, algavad ümberkorraldused lookuses. Seega reguleerib edasisi sündmusi: takistab teise raske ahela rekombinatsiooni, kuid stimuleerib kergete ahelate oma, algavad ümberkorraldused lookuses. Süsteem sama, ei ole ainult D segmenti
Erinevus – türosiini rekombinatsioonide puhul tekivad ahelavahetused selles staadimis, kui on ainult üheahelalised katked. Toimub ahela vahetus ja siis tekib katkemine teises ahelas ja siis ahelad vahetavad kohad. Teise ahela vahetuse, kui esimesed on juba vahetunud, katalüüsivad kas lisafaktorid, türosiin-rekombinatsioon ise või lisanukleaasid. Kui otsesed kordused, nende vahel on mingi DNA, siis rekombinatsiooni tulemusena tekib deletsioon. DNA piirkond kaob ära, deleteeritakse. Kui jälle on pööratud kordusjärjestused, siis DNA pöörab ennast ringi nt tekib inversioon. Pööratud kordusjärjestused – inversioon. 87 Lambda faagi tsükkel → lüütiline või lüsogeenne, viimane tähendab faagi DNA integreerunud peremehe kromosoomi. DNA on lineaarne, otsad on komplementaarsed, kuid pole kovalentselt seotud. Kromosoomil on kaks õlga, kus on valgud peremehe kromosoomi liitumiseks.
annaabi.ee 
