1988. a 13. märtsil ilmus ajalehes " " Nina Andrejeva kurikuulus artikkel stalinismi kaitseks. See oli stalinistide juhtartikkel. vastus sellele avaldati alles 5. aprillil 1988. aastal "Pravdas" (NLKP häälekandja). Autoriks Aleksander Jakovlev. Arvatakse, et Gorbatsovi korraldusel viivitati vastamisega (saab välja selgitada, mis masti inimene keegi on). Mais 1989 toimus Rahvasaadikute kongress. Valimised polnud vabad ega demokraatlikud, osa delegaate oli sisse viidud parteifunktsionääride poolt. Suurlinnades võitsid demokraadid. Jeltsin võitis Moskvas. Kongress jäi vanameelseks. Kongressil annulleeriti siiski NSV Liidu konstitutsiooni § 6 ühiskonna juhtivaks rolliks on NLKP. Välispoliitika. 1989. a märtsis Kiievis teatas Gorbatsob, et Ida-Euroopa riikidel on õigus ise valida oma tee. Tähendas Breznevi doktriini lõppu. 9. nov 1989 langes Berliini müür. 3. okt 1990 kell 00.00 lakkas SDV olemast,
Sellega on seletatav ka inimeste õigus astuda välja türannia vastu. Neid hakati nimetama lojalistideks Selle ühiskonnakihi moodustasid peamiselt suurmaaomanikud, kuninga ametnikud ja hiljuti Ameerikasse rännanud inimesed, kel olid emamaaga veel tihedad sidemed. Enamik Põhiseaduslikul Nõukogul osalenud saadikutest sai aru, et Iseseisvussõja ajal vastu võetud Konföderatsiooni Artiklid ei tööta. Tuli välja töötada täiesti uus põhiseadus. Osa delegaate soovis tugeva võimuga keskvalitsus, mis piiraks osariikide õigusi. Neid hakati nimetama föderalistideks (st föderatsiooni ehk liitriigi pooldajad). Teised pooldasid nõrka keksvõimu. Neid kutsuti antiföderalistideks ehk konföderatsiooni (riikide liidu, mitte liitriigi) pooldajateks. Sageli nimetati ka antiföderaliste vabariiklasteks, sest nad pooldasid osariikide suuremaid õigusi. Veel tekitas vaidlusi osariikide esindatus USA parlamendis ehk Kongressis. Väiksemad osariigid nõudsid
äärmistest parempoolsetest kuni liberaalideni välja. Valimisvõitlus nõudis aga raha, mida koguti kõikvõimalikest allikatest, isegi Sara Delano (Roosevelti ema) oli sunnitud loovutama oma põhikapitalist 5000 dollarit. 1. juuli õhtul toimunud neljandal hääletamisel valiti Roosevelt 945 häälega presidendikandidaadiks Demokraatliku Partei poolt. Otsus polnud ükshäälne sellepärast, et Smith jäi endale kindlaks ega lubanud talle alluvaid New Yorgi osariigi delegaate konvendiga kaasa minna. Kuid enne kampaania algust pidi FDR sulgema vana haava - hakkama tegelema Tammany korruptsiooniga. Vabariiklased nõudsid seda poliitilistel motiividel, ausad inimesed kogu riigis nägid seda kuidas kuberner asjaga toime tuleb ning kui tema valitsustegevuseks moraalset ning kõlblikku proovikivi ning selle suutis ta ka teha. Presidentuur Roosevelt valiti Ameerika Ühendriikide presidendiks neljal korral. Esimene ametiaeg kestist aastast 1933 kuni 1937. 1929
Mitteõigused, mida valituselt oodatakse: tervis, töö, väärikus, turvalisus. Tuntuimad suveräänsused: Afroameeriklaste võrdsustamine: 1868 orjanduse kaotamine osaliselt, 1954 kuulutati põhiseaduse vastaseks. Inimõigused 1964 (diskrimineerimine rassi põhjal on ebaseaduslik). Naiste valimisõigus 1920. Föderalism: igal osariigil on kaks senaatorit USA põhiseadus näeb ette võimude lahusust kolmel tasemel USA President: valitseb 4 a. ( max 2 ametiaega. Riigid saavad prop. arvu delegaate presidendi valimiseks) Ülesanded: Sõjaväe ülemjuhataja. Kõrgeim diplomaati- peab läbirääkimisi lepingute üle. Veto õigus kongressi seaduste üle. Seadusandlik kogu e Kongress- idees peaks olema kõige võimsam haru (planeerib makse, võim kuulutada sõda, reguleerida rahandust) Esindajate koda- 2a valitsuses, baseerub populatsioonil kokku 435 liiget. Senat- 6a valitsemine, 2 tk igast riigist, 100 kokku. Kohtuvõim- Ülemkohus- eluaegne valitsemise aeg
annaabi.ee 
