teraviljas 70%, riisis üle 80%). Tooretes puu- ja aedviljades on tärklist esialgu rohkem, viljade küpsemisel muutub osa sellest suhkruks. • Tärklise lõplik lagunemine glükoosiks on taimede abinõu kaitsmaks end külmumise eest. Külmavõetud kartulimugulate magus maitse tulenebki vabanenud glükoosist. • Leivaküpsetamise protsessi põhiline tähtsus on lahustumatu tärklise muutmine protsessi käigus inimorganismile omastavaks dekstriiniks. • Küpseva toote pinnal on temperatuuri kõrge, seal algab tärklise lagunemine dekstriinideks. • Koosmõjus valkudega annavad nad saiale - leivale pruunika kooriku ja omapärase maitse ja lõhna. • Venivaks teevad selle dekstriinid, magusaks aga suhkrud (glükoos, maltoos). • Võrreldes maisitärklisega on kartulitärklisel mõned paremad kvaliteediomadused: hea kleepevõime ja viskoossus, suurepärane võime moodustada kilet, madal pundumistemperatuur. • 5
Füüsikalised omadused: > valge > krudisev > hügroskoopne > pulbriline > külmas vees ei lahustu > kuumas vees lahustub amüloos, amülopektiin ei lahustu, kuid pundub ja moodustab kliistri (kolloidlahus, mis moodustab jahtumisel ja seismisel tarde --> tärklise kolloidlahust nim. Argielus tärkliskliistriks ning kasutatakse paberi- ja tapeediliimina) Keemilised omadused: > reageerib joodiga (reag-l amüloosiga sinine ühend, amülopektiiniga lillakas = täklisega lillakassinine) > laguneb dekstriiniks kuumutamisel amüloosi ja amülopektiini ahelad katkevad ning moodustub sama elementaarkoostisega, kuid väiksema n näitajaga molekulide segu dekstriin (C6H10O5)x, x võib olla väga erinev. N on siiski suurem kui X. Dekstriin reageerib joodiga täklisest erinevalt olenevalt x väärusest (glükoosijääkide ahela pikkusest) tekivad joodiga reageerimisel punakaslillad punakaskollased või kollased ühendid. Dekstriiniga liimitakse paberit, kartongi jne
Jahu valk paisub ja tekib nn. liimvalk. Liimvalk hoiab süsihappegaasi taignas kinni, sõltuvalt jahu tugevusest, kas vähemal või rohkemal määral. Mida rohkem süsihapegaasi on taignas, seda paremini on taigen kerkinud. Liimvalgu võimet siduda CO2 suuremal või vähemal määral nimetatakse gaasisidumis- võimeks. 17 Muutused tärklisega Jahus sisalduvate fermentide toimel lagunevad tärkliseterad lihtsamateks ühenditeks dekstriiniks ja suhkruks - need omakorda pärmi fermentide toimel alkoholiks ja süsihappegaasiks. Protsessi nimetatakse alkohoolseks käärimiseks. Pärmirakud paljunevad. · Pärmirakkude elu on kõige intensiivsem 28°C juures. · Paljunemisprotsess katkeb 10°C juures · Kõrgemal temperatuuril kui 55°C pärmirakud hävinevad. Käärimisprotsessis tekib CO2, piiritus, vähesel hulgal puskariõli, merivaikhapet, äädikhappealdehüüdi, glütseriini jt. aineid.
6 anaeroobset seeneliiki. · Vatsas on mitmeid seeneliike, nende seas ka anaeroobseid pärmseen. September-detsember 2008. a. · Sageli liigitatakse vatsabaktereid fermenteeritava substraadi järgi: · Tsellulolüütilised bakterid, kes lagundavad tselluloosi tsellubioosiks. · Hemitselulloosi ja pektiini oligosahhariidiks lagundavad bakterid. · Amololüütilised bakterid lagundavad tärklise maltoosiks ja dekstriiniks, lagundavad alfa 1.4 sidemeid, kuid ei lagunda alfa 1.6 sidemeid. · Sahharolüütilised bakterid muudavad oligi-, di-, ja monosahhariidid lendavateks rasvhapeteks (LRH). Ei lagunda dekstriine. · Laktolüütilised bakterid, muudavad piimhappe propioonhappeks. · Lipolüütilised bakterid, lagundavad triglütseriidid glütserooliks ja rasvhapeteks. · Metanogeensed bakterid, toodavad süsihapegaasist ja vesinikust metaani (CH4).
annaabi.ee 
