kohta; 3. osa puudutas jumalateenistust ja sakramente. Gratianuse eraviisiline töö saavutas ääretult suure mõjujõu nii praktikas kui teaduses, surudes senised kogumikud tahaplaanile. Teos oli ühtaegu nii kanoonilise õiguse allikas kui teaduslikud teos kanoonilisest õigusest, samuti õpik kanoonilise õiguse õppimiseks. Gratianuse tööde põhjal arenes välja kanonistide esimene teaduslik koolkond dekretistid, mida võib võrrelda glossaatorite koolkonnaga. Kanooniline õigus sai lõplikult ülikoolis õppedistsipliiniks, haritud jurist kandis tiitlit "mõlema õiguse doktor".. 3.3. Dekretistid Olulisemate dekretistidena võib nimetada Rolandus (umb.1150), Rufinus (surn. 1192) ja Hugucchio (surn. 1210). Dekretistide tegevus vahetult pärast Gratianust piirdus tema teoses ilmnenud lünkade ületamisega nn. paleae (lisand, täiend) vormis, kogumikku lisati ka uusi dekretaale. Varsti
12 saj keskel hakati koostama vanema kanoonilise õiguse kogu, kuhu viidi ilma igasuguse kriitikata sisse kanoonid ja dekreedid. Esimene kogu tekkis umbes 1140 aastal. Selle autoriks oli munk Gratianus ja seda allikakogu nimetati Corpus dekretorum. Gratianus süstematiseeris materjali ja sealt hakkasid välja kujunema õiguslikud teesid (millist kirikunormi kasutati); juhtudeks ette nähtud teesid; õiguslikud probleemid. Gratianuse tööde põhjal arenes välja koolkond dekretistid, kes olid kanoonilisõigusliku kirjanduse autoriteks. Selle kirjanduse põhjal tekkis omakorda vastav koolitustegevus, so ülikooli stuudium. Inimesi, kes õppisid õigust, hakati nimetama kanonistideks (õppisid kanoonilist õigust) ja legistideks (õppisid rooma õigust). Edasi tuli veel juurde paavstide dekretaalide kogumid. Need koguti kokku nelja erinevasse töösse. 1580 a. anti välja seaduste kogumik Corpus Julis Caninic ( kanoonilise õiguse kogum), mille
seos. Töö jagunes sisuliselt kolmeks:1 . o s a k ä s i t l e s k a n o o n i l i s e õ i g u s e o l e m u s t , s e l l e a l l i k a i d j a k i r i k l i k ke a m e t e i d ; 2 . o s a s i s a l d a s n o rm e k i r i ku ko h t u , a b i e l u j a p a t u k a h e t s u s e , v a r a - j a o r d u õ i g u s e ko h t a ; 3 . o s a p u u d u t a s j u m a l a t e e n i s t u s t j a s a k r a m e n t e . Gratianuse tööde põhjal arenes välja kanonistide esimene teaduslik koolkond – dekretistid , mida võib võrreldaglossaatorite koolkonnaga. Kanooniline õigus sai lõplikult ülikoolis õppedistsipliiniks, haritud jurist kandis tiitlit“ mõlema õiguse doktor” Kanooniline õigus oli arenev süsteem pidevalt teiseneva allikalise baasiga, mistõttu kujunevad ka uuedkogumikud. Paavstide Innocentius III (1210) ja Honorius III (1226) dekretaalide ametlikud kogumikudmuutusid peagi kanonistide uue koolkonna dekretalistide põhiliseks kommenteerimisobjektiks . 21
upitunud. «Maha rektor, elektorid ja prokuraatorid!» hüüdis Joannes. «Täna õhtul tuleks Champ-Gaillard'il meister Andry raamatuist rõõmutuli teha!» lisas teine. «Ja kirjutajate pultidest!» ütles naaber. «Ja pedellide keppidest!» «Ja dekaanide süljetopsidest!» «Ja prokuraatorite letilaudadest!» «Ja elektorite leivakünadest!» «Ja rektori taburettidest!» «Maha!» kisas väike Jehan kaasa. «Maha meister Andry, pedellid ja kirjutajad; maha teoloogid, meedikud, dekretistid *; maha prokuraatorid, elektorid ja rektor!» «Päris viimnepäev!» ümises meister Andry oma kõrvu kinni hoides. «Seal ongi rektor! Tuleb praegu üle platsi!» karjus üks aknalolijaist. 7 Kõigi silmad pöördusid platsi poole. «On see tõesti meie auväärt rektor, meister Thibaut?» küsis Jehan Frollo du Moulin, kes oli roninud ühe sisesamba otsa ega võinud sealt näha, mis väljas sünnib. «Tema jah,» vastasid kõik teised, «tema ise, rektor Thibaut.»
annaabi.ee 
